Intervjuus Delfile kinnitas Kingo, et ta on IT- ja väliskaubanduse ministrikandidaadina esitatud vabariigi peaministrile. Ettepanek tehti talle eelmisel nädalal, mõned päevad tagasi. Enda väitel on ta läbinud julgeolekukontrolli, mistõttu seisab nüüd ees kohtumine Jüri Ratasega.

"Ma usun, et minu eelnevad töökohad ja praktikad - meedias on eelnevalt kajastatud, et ma olen töötanud kriminaalpolitseis, aga seda pole kajastatud, et ma olen töötanud IT-kuritegude menetlusega. Väliskaubanduse teemasid toetab maksu- ja tolliameti töökogemus, kus ma töötasin erimenetluse talituses, kus me tegelesime juhatuse liikme vastutusega, kus me tegelesime erinevate turgudega nii Eestis kui ka välismaal," kommenteeris Kingo, miks tema võiks olla hea ministrikandidaat.

Postimees kajastas, et Kingo lahkus nii politseist kui ka maksu- ja tolliametist kohtuvaidlusega. Küsimusele, miks see nii on, kostis Kingo, et see on valeväide. "Maksu- ja tolliametiga on kohtuvaidluse sisu see, et täna on väga aktuaalne teema töökiusamine. Mina olen see inimene, kes sattus hammasrataste vahele, kus ma lähtusin aususe ja õiguse printsiibiga oma töös ning ei tahtnud nõus olla sellega, mis mulle peale suruti. See päädis töökiusamisega ehk leiti lahendus, kuidas mind töölt vabastada, arvestamata sellega, et ma olin eelnevalt väga tubli töötaja, kes sai pidevalt ka ära märgitud selles osas," sõnas Kingo.

Mart Helme kommenteeris eelmisel nädalal, et mitmed inimesed, kelle poole EKRE esmalt pöördus, loobusid, sest kardetakse meediat. Kingo meediat ei karda. "Ma huviga ootan, mis nüüd välja mõeldakse. Ma olen politseis riigiametnikuna olnud, ei saa endale rikkumisi lubada. Huviga ootan, mida võidakse nüüd välja nuputatada kaudsete tunnistajate ütluste põhjal," muigas ta.

Kingolt uurides, et mida ta plaanib IT- ja väliskaubandusministrina ära teha, siis tõi ta välja selle, et igasse külasse võiks jõuda internet ning ta tahab valgustada e-hääletust. "Tuleks kindlasti tegeleda selle osaga, et ta oleks tagantjärele kontrollitav. See tekitab inimestes asjatut umbusaldust. Mis kaubandusse puutub, siis loomulikult tuleb üle vaadata neid eurodirektiive, mis pärsivad kaubandustegevust," loetles Kingo oma plaane. Näiteid direktiividest ta intervjuu vältel ei osanud viidata, kuid sõnas, et bürokraatiat on liiga palju.

Otsest põhjust e-valimistele vastu olemiseks tal ei ole. "Kui see keskkond ja protsess on läbipaistev, nagu meie riik on läbipaistvuse poole teel, siis tõenäoliselt ei ole põhjust keelata neid ära."

Eesti 200 esitas pärast Kuusiku ametist lahkumist EKRE-le palve, et nad esitaksid ministrikandidaadina just naise. Kingolt uurides, et kas tuldi teadlikult konkurentide soovile vastu, muigas ta, et pole kursis, mida konkurendid soovivad.

Eelmise ministri ametist lahkumist kommenteerides sõnas Kingo Delfile, et oli meedia käitumine oli sel puhul lubamatu. "Mitte kunagi ei tohi ega saagi nii olla, et meedias öeldakse, et keegi kuskil rääkis ja inimeste elud hävitatatakse." Ta lisas, et usaldusväärsete tõendite kogumine on politsei ja prokuratuuri asi.

Samas ütles Kingo mullu novembris Riigikogus vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riigi teemal toiumunud arutelul esinedes, et tänu meediale on suudetud päevavalgele tuua asju, mis muidu maha vaikitaks.

"Ütleksin, et tänu meediale, mis on hea väljund toimuvale, on õnnestunud ju ka õigust kehtestada. Tänu meediale on suudetud juhtida tähelepanu probleemsetele olukordadele, olgu siis lastekaitseteenistuse tööle või töö juures toimuvale mingile kiusamisele, millele iganes, või ka mingile kuriteole. Meedia aitab tuua päevavalgele asju, mis muidu võib-olla maha vaikitaks," vastas ta Olga Ivanova küsimusele Narva volikogus toimunu näitel, kas on õige, et kahtlustust ei ole, aga meedias on juba ette süüdistus esitatud.

"Teisest küljest, professionaalsuse mõttes, jah, ei ole see õige. Kui kõik asjaolud ei ole välja selgitatud ja kindlaks tehtud, siis põhimõtteliselt ei saa ju kindel olla, et rikkumine on toime pandud, sest see ei ole tõendatud. Aga paraku meie riigi väiksusest ja, nagu ma siin eelnevalt rääkisin, väga suurest korruptsioonist tulenevalt on väga palju olukordi, kus lihtsalt vaikitakse igasugused rikkumised maha. Siis on tõesti väga hea, et meil on meedia, kes aeg-ajalt julgeb toimunust rääkida," diskuteeris Kingo edasi.


Erakonna esimehe Mart Helme sõnul on Kingo ennast tõestanud võimeka juhina. „Olen veendunud, et väliskaubandus ja IT-sektor on kindlates kätes."

Peaministri büroo juhataja Johannes Merilai ütles Delfile, et peaminister Jüri Ratas ei ole Kingoga veel kohtumist kokku leppinud, kuid see toimub sel nädalal.

Kert Kingo on töötanud politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonnas uurijana ning maksu- ja tolliametis erimentluse talituses juristina.

Ta on õppinud Tallinna majanduskoolis õigust ning alates 2017. aastast end täiendanud Mainoris ärijuhtimise magistriõppes inimressursside juhtimise õppekaval.

Kingo liitus EKRE-ga 2016. aastal ning algatas seal korruptsioonivastase toimkonna.

Kert Kingo oli EKRE varivalitsuses justiitsminister. Riigikogus kuulub ta õiguskomisjoni. Valimistel kogus ta 1082 häält.

Kingo on avaldanud skeptilist suhtumist e-valimiste ning e-riigi toimimise osas.

Ta elab Tartumaal Kõrvekülas.

Üle-eelmisel esmaspäeval väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ametisse asunud Kuusik astus järgmise päeva õhtul seoses perevägivallakahtlustega tagasi.

EKRE fraktsiooni juht Siim Pohlak kommenteeris, et enne Kingot kaaluti erinevaid inimesi, kuid lõpuks jõuti Kingo kandidatuurini. Ta keeldus kommenteerimast seda, mitu inimest enne Kert Kingot EKRE juhtide seas "laualt läbi" käisid.

"Esiteks on sellel positsioonile vaja head juhtimiskogemust ning temal seda on. Mul on fraktsiooni juhina kahju, et me kaotame hea liikme riigikogus," tõi Pohlak välja Kingo tugevusi.