EKRE aseesimees ja riigikogu väliskomisjoni liikme Mart Helme sõnul kavatseb erakond "mobiliseerida kõik oma toetajad", et riigikogu ei kiidaks heaks Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimist.
"Leppe heakskiitmine lootuses, et see parandab Eesti-Vene suhteid, on soovmõtlemine ja näitab, kui halvasti meie välispoliitika kujundajad Venemaad tunnevad," ütles Helme.
Veel tekitavat talle hämmingut valitsuse initsiatiivi ajastus: "Olukorras, kus Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on madalseisus ja arutatakse Venemaale uute sanktsioonide kehtestamist, kavandavad meie ministrid idanaabrile kingitust."
Helme sõnul nõustub Eesti riik lepingut ratifitseerides Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. "See nõustumine omakorda legaliseerib alatiseks Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahu järgse Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast. Leppe ratifitseerimine võtab meilt ära igasuguse õiguse nõuda okupeeritud alade eest vähimatki kompensatsiooni."
Piirileppe ratifitseerimine annaks Helme hinnangul heakskiidu ka Venemaa tegevusele Gruusias ja Ukrainas. “Kui me toetame Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust ja mõistame hukka Venemaa agressiooni neis riikides, siis tuleb samast põhimõttest lähtuda ka Eestis. Eesti alade anastamisel ja Krimmi okupeerimisel on ainult ajaline erinevus.”
Välisminister: Eesti peaks astuma esimese sammu
"Olen veendunud, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning ametis olev vabariigi valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma," ütles välisminister Eva-Maria Liimets teisipäeval riigikogus. Sama seisukohta väljendas ta ka ERRI-ile antud intervjuus, et Eesti võiks astuda esimese sammu ja välja öelda, et on valmis ratifitseerima Eesti-Vene piirilepingu.
Ta nõustus, et Eesti sisepoliitikas on piirileping Venemaaga tundlik teema. "Kuid usun, et Eesti julgeolek on selles kontekstis sedavõrd oluline teema, et siin tullakse tundlikus küsimuses üksmeelele," lisas Liimets.
