2. augustil 2017 ehk Sirgi 80. surma-aastapäeval on kavas avada Ambla Vabadussõja ausamba lähedal pronksist elusuurune mälestusmärk Sirgile.

EKRE liige Jaak Madisoni sõnul toetas ta hea meelega Sirgile mälestusmärgi rajamist. "See tõstab rohkem au sisse ühe Eesti riigi suurmehe kolmekümnendatest, kes andis väga suure panuse Eesti demokraatia arengule, kuid kelle elutee ja poliitiline tee kahjuks lõppes Konstantin Pätsi ja Juhan Laidoneri diktatuuri kehtestamisega. Kui meil on võimalik meie fraktsiooni poolt antud ettevõtmist toetada, on see väga väike ja kindlasti mitte piisav samm, et rehabiliteerida vabadussõjalaste tegevust ja nende panust Eesti riikluse arengusse," ütles Madison.

Mälestusmärgi püstitamiseks on vaja umbes 40 000 eurot. ERKE andis 15 000 eurot ja Keskerakond 2000. Madisoni sõnul on annetusi praeguseks kogutud umbes 1000 eurot, mistõttu kutsus ta inimesi üles mälestusmärgi toetuseks annetama.

Keskerakonna toetuse Sirgi mälestusmärgile korraldas Jaanus Karilaid, kes on riigikogu vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusrühma esimees. Ta nentis, et vabadussõjalaste toetusrühma tegevus jäi vahepealsel ajal Keskerakonna siseheitluste tõttu natuke soiku, aga tegevust on kavas jätkata.

Vahepeal oli Karilaiu sõnul mõte uuesti trükki anda Kaarel Robert Pusta raamat "Kirjad kinnisest majast", mis ilmus 1966. aastal Stockholmis ja annab hea ülevaate vaikiva ajastu tekkimisest. Seda soovitas Aadu Must, aga see mõte jäi vahepeal soiku.

Kuna praegu on tekkinud mõte Konstantin Pätsi mälestusmärgi püstitamisest riigikogu hoone kõrvale Komandandi aeda, siis võiks Karilaiu sõnul Artur Sirgi samuti sinna kõrvale panna.

"Minu jaoks ei ole see teema kadunud, ka toetusrühma liikmetele mitte. See on meie võlg ajaloo ees. Vabadussõjalaste teemat on hakatud ääriveeri käsitlema, aga mitte piisavalt. Nende mahaniitmine oli sügavalt ebaeetiline," lausus Karilaid.