Marrakechi leping on rahvusriikide seljataga punutud vandenõu, kus põhiseadusliku korra vastaselt tahetakse meid muuta immigratsiooni sihtriigiks. Tegu on põhjaliku programmiga rahvusriikide
likvideerimiseks ja multikultuursuse edendamiseks," ütles EKRE aseesimees ja riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme.

"Eesti valitsuspoliitikute sõnad, et rändepakt ei ole õiguslikult siduv, on mõeldud kergeusklike uinutamiseks. Marrakechi leping on survemehhanism, millega pannakse riigid oma immigratsiooni puudutavad seadused ümber tegema," ütles Helme. "Edaspidi saavad kõik vasakpoolsed ja globalistid hakata oma nõudmistes toetuma Marrakechi leppele. Meie riigi allkiri sellel lepingul oleks samm Eesti rahvusriikluse laialisaatmise suunas," lisas ta.

Välisministeerium esitas Eesti seisukohtade eelnõu valitsusele ning 22. märtsil kiideti heaks välisministri esitatud seisukohad ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta. Välisminister tutvustas seisukohti riigikogu väliskomisjonile 13. märtsil ja komisjon võttis seisukohad tol korral konsensuslikult teadmiseks, vastuväiteid polnud isegi EKRE esindajal Henn Põlluaasal.

Kõnealust väliskomisjoni istungit juhatas aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ja kohal olid Andres Herkel, Anne Sulling, Barbi Pilvre, Henn Põlluaas ning Maire Aunaste. Puudusid komisjoni esimees Marko Mihkelson ja liikmed Eerik-Niiles Kross, Oudekki Loone ning Vladimir Velman.

Märtsikuist istungit juhatanud Pentus-Rosimannus tõi protokolli kohaselt globaalse pagulasraamistiku Eesti seisukohtade ettepanekute kohta komisjoniga informatsiooni jagamise ka eraldi positiivsena välja.