Koroonaviiruse proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel juhudefinitsioonist ehk ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga.

Lähtuvalt ECDC riskihinnangust on hetkel koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea ja Põhja-Itaalia Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmonte regioonid.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.

Kui inimene kahtlustab haigestumist koroonaviirusesse, tuleks nõu pidada kas oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral tuleks helistada hädaabinumbril 112. Kindlasti ei tohiks minna abi otsima mõne haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest sellisel juhul võib inimene võimalikku viirust edasi levitada teistele ruumis viibijatele.

29. veebruaril alustas lisaks tavapärastele kolmeliikmelistele kiirabibrigaadidele Tallinnas tööd tervishoiutöötajast ja tehnikust kaheliikmeline kiirabibrigaad, et teenindada koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid.

Kaheliikmeline kodudes koroonaviiruse proove võttev brigaad töötab igapäevaselt kellaaegadel 10-18, ülejäänud ajal võtab koroonaviiruse proove tavaline kolmeliikmeline kiirabibrigaad. Avalikesse kohtadesse, nagu lennujaam ja sadam, reageerib koroonaviiruse kahtluse korral ööpäevaringselt kolmeliikmeline kiirabibrigaad, mis toimetab nakkuskahtlusega inimese ka haiglasse.

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.