“Riigikogu liikme usinusest ja kohustetundest ei sõltu mitte ainult need kolm kuud aastast, vaid ka ülejäänud üheksa. Erineb see aeg muust ajast eelkõige seetõttu, et täiskogu korralisi istungeid ei toimu ja nende kokkukutsumine on võimalik vaid erakorraliselt,” kinnitas Nestor Delfile. “Täiesti korraliselt käib aga vähemasti kuni juuli lõpuni koos Euroopa Liidu asjade komisjon ja kuus delegatsiooni liiget töötavad järjekordselt oma jaanipäeva nädala Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungil. Fraktsioonid reeglina on eesseisvate kuude jooksul toimuvad kohtumised juba kavandanud või teevad seda jooksvalt ning muud komisjonid tulevad kokku siis, kui komisjoni esimees seda vajalikuks peab ja elu nõuab. Ka täiskogu kokkutulemine erakorraliselt poleks mingi üllatus, kui Riigikohus näiteks langetab ESMi osas oma otsuse ja see vajalikuks osutub.”

Nestor lausus, et täiesti kindlasti saavad riigikogulsed kolme kuu jooksul ka puhata ja seda nii, nagu kõik teised töötajad.

“Oleks võlts väita, et nad need kolm kuud palehigis töötavad ja sama eksitav oleks ka arvata, et nad sellel ajal üldse tööd ei tee. Küll aga ei saa riigikogu liikmetele mitte kuidagi kehtida need tagatised, mis puhkuse asjus töötajatel on. Kui näiteks muuta regulatsiooni nii, et riigikogus oleks kindel neli nädalat kollektiivseks puhkuseks, ei saaks Riigikogu juhatus erakorralist istungit kokku kutsuda, sest nad on ise puhkusel ja sellel ajal teatavasti on töötaja töökohustustest vaba. Või kui näiteks kellegi tekib soov palgata puhkuseks, kas siis peaks määrama selleks ajaks asendusliikme, sest põhiseaduse alusel peab Riigikogus olema 101 liiget? Lollus, mu meelest. Või siis selline näide, et kui selle kolme kuu jooksul Delfi ajakirjanik mulle helistab ja midagi küsib, ei saa ju vastata, et olen puhkusel ja vastata ei tohi? No ei sobi kuidagi!,” lisas ta.

Teeneka sotsi sõnul annab kehtiv regulatsioon võimaluse riigikogu täiskogul, komisjonil ja fraktsioonil kokku tulla siis kui vaja.

“Teadmiseks, et kõik 101 Riigikogu liiget on kohustatud kokku tulema ja otsuseid langetama. Selleks pole vaja mitte kellegi puhkust katkestada ja seetõttu puhkust pikendada või muud sarnast, mida puhkuse kohta kehtiv regulatsioon töövõtjale ette näeb. Riigikogu liikmel ei saa olla õigust keelduda töö tegemisest või siis saada näiteks täiendavat tasu öötöö ja ületunnitöö eest, kui istungid pikemaks venivad või venitatakse. Oleks ju jabur?  Riigikogu liikme staatus ja tööseadused on erinevad suurused, meeldib see meile või mitte,” lausus ta Delfile.