“Peale ei-otsust on tegutsemisvõimelise valitsuse moodustamine väga raske,” ütles instituudi direktor Erik Terk. “Kõigepealt peaks valitsus väljapoole signaale andma, et soovime siiski olla edasi kandidaatriik. Samas saaks ta siis seestpoolt tulise kriitika osaliseks — kuidas pärast referendumiotsust saab midagi säärast üldse väita.”

Terki sõnul näitavad aga reedel esitletud uuringu “Referendumi EI tagajärjed” tulemused, et ei-otsuse korral ei ole valitsusel muud võimalust, kui minna euroläbirääkimiste uuele ringile.

Ühtlasi tuleb valitsusel üle vaadata eelarve ning kuna EL-ist oodatud rahad jäävad tulemata, ei saa täita ka enamikku lubadustest.

“Mina küll ei tahaks sellel hetkel Eesti Vabariigi valitsuse liige olla,” kommenteeris Terk võimalikku poliitilist olukorda pärast euroreferendumi eitavat otsust. “See on stsenaarium, mille nimi on arengupeetus ja ebastabiilsuse kasv.”