Ehtekunstnik Harvi Varkki: president võib Liibanoni meeste palvekee ka sobival hetkel kaela panna
„See on sümboolne tasu kogu sellele meeskonnale, kes nende meeste vabastamise nimel tegutses,“ ütles ehtekunstnik Harvi Varkki Delfile. „See on kantav ehe, president võib selle rahulikult ka sobival hetkel kaela panna. Ehtena on see rikkalik, mis sobib ka rahvarõiva juurde.“
Kunstniku sõnul sarnaneb palvekee presidendi kullast ametirahaga, mis kaalub umbes 600 grammi. Palvekee sisaldab umbes 100 grammi hõbedat ja selle ripatsite juures on kasutatud filigraantehnikale eelnevat umbes 2500 aasta vanust pärlkraadi tehnikat. „Tänapäeva juveliirile ei ütle see tehnika midagi, see on igivana Egiptusest pärit tehnika."
Ta rääkis, et kui eestlased 23. märtsil Bekaa orus rööviti, olid lähedased abitud ja üks võimalus anda oma panus oli palves nende poole pöörduda. Siit tuli ka palvekee nimetus, kus on seitse palverulli, osadel neist on meie isa palve ja osadel on kümme käsku. Varkki rõhutas viiendat käsku, mis ütleb, et sina ei tohi tappa.
Kees on kasutatud lisaks seitsmele palverullile nelja ripatsit, mille eeskujuks on viikingi ehted. „Mineviku väe ja meie isa palve kasutamine pidi andma tuge ja toetama seda ühispalvet, mis oli suunatud Eesti ratturite tervise poole,“ kõneles Varkki.
Palvekee sünniloost
„Mul oli galeriis tulemas näitus ja näituse aeg oli kokku lepitud, tegin sinna ehteid,“ meenutas kunstnik ehte sünnilugu. „See teema oli meil kõigil südamel ja otsis väljundit. 31. märtsil, nädal pärast eestlaste röövimist ja viimasel õhtul enne näituse avamist tuli nägemus asjast, millisel kujul see ehe peab sündima.“
Ennetades küsimust, kuidas ehe nii kiiresti valmis, rääkis Varkki, et see oli juhus. „Palvetega olen ma tegelenud pikema aja jooksul, mosaiigi tükid olid kõik olemas ja see kee oli vaja lihtsalt kokku panna,“ kõneles ta.
Palvekee leidis väärika koha
Näituse, kus kee ka kolm nädalat väljas oli, avamisele kutsus kunstnik oma tuttava ja ühe ratturi ema, kes aga ei soovinud ise kohale tulla, küll aga andis sõna edasi ja hiljem külastasid näitust ühe teise ratturi lähedased.
„Kui poisid juba tagasi jõudsid ja president nad enda juurde kutsus, siis nad soovisid tänutäheks midagi kinkida kogu riigile, keda esindab president,“ jutustas Varkki loo, kuidas palvekee presidendini jõudis.
„Siis tuli nendele see kee meelde ja minu meelest ei saagi olla sellises situatsioonis paremat kingitust,“ ütles ta. „Missiooniga ehe leidis endale väärika ja kõige maksimaalsema koha, mis on võimalik.“
“Palvekee kui tööriista missioon on hetkel lõppenud. Nüüd valvab ta nende noorte eesti meeste, nende lähedaste ning kõigi hädasolijate käekäiku,” ütles kunstnik ise presidendi roosiaias.
Varkki sõnul kujundas ta ehtele ka karbi, kus palvekee eriti ilusti esile tuleb, sest nagu maali ilu ei tule välja, kui ta on näitusel raamita nurgas, ei tule ka ehte ilu ilma taustata välja.
Kunstnik tunnistas, et ühele ratturitest prooviti keed ka kaela ja selle nägemine asjaosalise kaelas oli meeliliigutav. Kõik seitse meest said kunstnikult kingiks palverullid.
