EHPV: Ühes Tallinna lasteaias lahvatas HIV-hüsteeria
Lapsevanemad nõudsid läbi lasteaia juhataja viirust kandva lapsevanema käest tõendit, mis tõestaks, et tema laps ei ole HIV-nakkuse kandja. Osad lapsevanemad kaalusid innukalt ka oma lapsele uue lasteaiakoha leidmist mõnes teises lasteaias, teatas Eesti HIV-positiivsete võrgustiku (EHPV) kommunikatsioonijuht Raul Lindemann.
Pärast lapse tervisetõendi saamist, mis kinnitas, et HIV-positiivse lapsevanema lapsel ei ole HIV-viirust, rahuneti kollektiivselt ning skandaal on kõigi osapoolte rõõmuks tänaseks juba vähehaaval vaibumas, kuid probleemi olemus pole mõistagi kadunud.
"See pole õiglane, et minu terve laps peab minu HIV-positiivsuse pärast elama pidevas hirmus, et kohe-kohe aetakse ta minema, tõugatakse eemale või lihtsalt ignoreeritakse," sõnas HIV-positiivne ema.
Probleemi juurestik peitub mõistagi inimeste väheses teadlikkuses HIV-temaatika suhtes
Kuna Eestis on HIV-viirusega lapsi, võib juhtuda, et mõni neist käib teie võsukesega samas lasteaias. Tuleks teadvustada, et viirus ei kandu edasi olmekontaktide kaudu ja selle nakkavus on väga madal. Kui lasteaias on HIV-positiivne laps, pole paanikaks põhjust. Kui laps tõesti hammustab, kahjustab nahka ning haava peaks sattuma nakkust edasikandvat vedelikku, on nakkuse saamine ülimalt vähetõenäoline. Hammustustest jäävad enamasti üksnes jäljed nahal – sel moel pole võimalik nakkust edasi kanda. Ka küünistades puudub reaalne võimalus nakkuse saamiseks, veel vähem ühiste lauanõude või voodipesu tarbimisest, selgitas Lindemann.
Hetkel pole Eestis teada ühtegi juhust, kus HIV-viirus oleks levinud lapselt lapsele
HIV-positiivsete laste puhul on kõik nakatunud lapsed saanud viiruse oma emalt ja seda juhul, kui beebit ootav ema pole olnud kursis oma HI-viirusest ning tarvitusele pole võetud vastavaid abinõusid.
HIV-positiivne ema on õigeaegse meditsiinilise sekkumise puhul võimeline 98-99% juhtudest sünnitama täiesti terve lapse (st ilma HIV-nakkuseta lapse).
HIV-positiivsetele imikutele on välja töötatud ravi, mis viib viiruskoormuse nende veres niivõrd madalale, et nende vere nakkusohtlikus kahaneb ülisuures mahus.
Nördimapanev on lapsevanemate paanitsev tung oma lapsi kaitsta ning isoleerida kõikvõimalike irreaalsete ohtude eest, asja olemusse süüvimata. See on viinud meid olukorrani kui HIV-positiivsed lapsed , kes on saanud nakkuse oma ema kontrollimatuse ja väheste teadmiste tõttu, peavad tundma ennast tõrjututena ning isoleeritutena. Ometi pole tõrjumiseks absoluutselt ühtegi arukat põhjust, nentis kommunikatsioonijuht.
Stigmatsiooni ning diskrimineerimise probleemil on kompleksne iseloom, mis mõjutab elutegevuse erinevaid aspekte. Stigmatiseerimine toob enesega kaasa muutusi lapse käitumises, elulaadis, igapäevases kommunikatsioonis. Kuhjuvad erinevad eksistentsiaalseid piiranguid. HIV-positiivsete laste negatiivne emotsionaalne seisund mõjutab elutegevust, füüsilist tervist, sotsiaalset käitumist ning toimetulekut.
HIVi-nakatunute sildistamine on inetu ühiskondlik protsess
Inimesed püüavad üldlevinud ettekujutuste toel haigestumisriski enda jaoks olematuks mõelda: pidades haigust välditavaks või ravitavaks, pidades haiguse põhjuseks „amoraalset“ käitumist, omistades niisugust käitumist kõigile viiruse kandjatele. See võimaldab süüdistada nakatumises kõiki viirusekandjaid, ka lapsi. Just sel moel püütakse õigustada HIV-positiivsete inimeste moraalset ja füüsilist diskrimineerimist, stigmatiseerimist ning koguni vägivalda, selgitas Lindemann.
"HIV-viirus minu organismis põhjustab mulle oluliselt vähem probleeme ja meelehärmi kui ümberkaudsete inimeste halvakspanu, ignorantne suhtumine ja sildistamine, nii minu täiesti tervete laste suhtes kui minu enda aadressil," väitis HIV-positiivne ema.
Olge mõistvad ning käituge teistega nii nagu te soovite, et teiega käitutakse, kutsub Eesti HIV-positiivsete võrgustik inimesi üles.
