Kolmapäeval kukkus Tallinna vanalinnas Harju tänaval Tallinna linnakantseleile kuuluva hoone küljest oma kahekilogrammine karniisitükk kõnniteele, otse jalakäija taha. Välja sõnul nähakse probleemseid hooneid iga päev ja kogenud spetsialistil pole ka välise vaatluse põhjal keeruline probleeme märgata.

"Lisaks lagunevatele karniisidele ja korstendele tasuks eraldi välja tuua magalapiirkondade rõdud. Selle vahega, et erinevalt pudenevatele tellise- ja krohvitükkidele, kaaluvad probleemse konstruktsiooniga rõdupiirded mitusada kilo ja rohkemgi," hoiatas Välja. "Hoonete seisukorrad lähevad aasta-aastalt hullemaks."

Probleeme on ka täiesti uute ning äsja renoveeritud hoonetega. "Rääkisin just inimesega, kes elab Viimsis 2004. aastal ehitatud majas, mille veetorud on amortiseerunud ja avariiohtlikud. Korralikest materjalidest veetorud peaksid vastu pidama vähemalt 40–50 aastat, mitte kümme." 

Lisaks hakkavad probleemid järjest välja tulema ka buumiaegsetel ehk 2007.–2009. aastal ehitatud majadel. Tallinna tehnikaülikooli 2010. aastal tehtud uuringule tuginedes saab Välja sõnul öelda, et 24 protsendil uutest korterelamutest olid probleemid, mis vajasid vähemalt tuhandeeurost remonti. "Tegelikult sellist hoonet, millel ühtegi probleemi ei ole, on suhteliselt keeruline leida," lisas ta.

Välja nentis, et projektis võivad olla nõutud head materjalid ja tehnoloogiad, kuid probleemid saavad alguse siis, kui keegi ei kontrolli, kas projekti on järgitud. Ja siin on küsimus kinnisvaraomanike suhtumises. Paljudel maja- ja korteriomanikel puudub Välja sõnul harjumus ja kogemus oma vara tehnilist seisukorda korrapäraselt hinnata, aga igal ehituskonstruktsioonil, materjalil või tehnosüsteemil on oma parim enne ja korralise ülevaatuse kuupäev.

"Omanikel ega ka paljudel neid nõustavatel spetsialistidel pole piisavalt kompetentsi või lihtsalt tahtmist. Lagunevate hoonete omanikel pole aimugi sellest, mis on kinnisvara pikaajaline majanduskava ja mille põhjal seda koostada," sedastas Välja ja lisas, et kui keegi ei kontrolli, siis pole olukorra paranemist põhjust loota.

Välja märkis, et hoonete n-ö parim enne kuupäeva ennetamiseks pole tegelikult vaja teha suuri kulutusi, pigem võivad kulutused olla suured siis, kui keegi viga saab või kui plaanilise hoolduse asemel tuleb ette võtta kordades kallim kapitaalremont.