Ehituskeeld paneb rullnoka fantaasia tööle
Keskkonnainspektsiooni hinnangul on rannal ja kaldal enim probleeme just väikeehitistega, mille ehitamiseks ei pea omavalitsuselt luba taotlema. Kuni 20 ruutmeetri suuruse ehitise püstitamisest peab omavalitsust küll informeerima, kuid seda tehakse harva.
Uudne suundumus on see, et ranna- või kaldaäärsete kruntide omanikud hiilivad ehituskeelust mööda, ehitades ratastele või kividele toetuvaid hooneid. Kuigi paljud inimesed arvavad, et kui ehitada maja vundamendita, siis ei saa neid sundida seda lammutama, on riigikohus kunagi võtnud seisukoha, et hoone peab olema teisaldatav ilma abivahenditeta. Seega võib paadist suvila Manija maastikukaitsealal olla seaduse mõistes piiripealne juhtum, mis mereveetõusuga suudaks omal jõul liikuda.
Viimase kahe aasta jooksul on keskkonnainspektsioon nõudnud vaid 12 hoone lammutamist. Ülejäänud ebaseaduslikele ehitajatele on aga määratud 3000–10 000 krooni trahvi, mida kohus on tihti veel vähendanud.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule sõnul kerkivad randadesse ja kaldakaitsealadele peamisel saunad, suvilad, paadikuurid, kaid jms.
“Enamasti on tegemist väiksemate ehitistega, aga on ka suuremaid. Ikka ja jälle tekib mõnel soov ehitada oma maja otse veekogu äärde ehituskeeluvööndisse,” lisas Tuul.
Viimaste aastate statistikale tuginedes väitis Tuul, et ühest küljest on inimesed saanud teadlikumaks ega ehita keelualadele, kuid ehitamissoov on siiski märkimisväärselt suur.
