Ehitajaid laastasid metsa
“Kindlasti ei oleks põlisel riigimaal tohtinud ilma omaniku ehk riigi loata midagi raiuda. Riigile on kahju tehtud — talle kuuluv mets lõigati maha ja viidi minema. Selline tegu võib kriminaalasja mõõdu välja anda,” märkis Tiits. “Ka detailplaneeringu järgi pidi see ala jääma kaitsemetsaks.”
Kriminaalasja ei saa algatada enne, kui oma töö on lõpetanud ebaseadusliku raie uurimisega tegelevad keskkonnainspektsiooni spetsialistid, kes teevad kindlaks ka varalise kahju suuruse.
Tiitsi väitel ei tohiks süüdlaste ringi väljaselgitamisel probleeme tekkida. “Loodetavasti ei hakata vastutust veeretama allhankeid teinud firmadele,” lisas ta.
Kuigi Tallinna ametnikud andsid elamukruntide kõrvale jäävale alale ekslikult välja raieload, võeti seal lubatust 3-5 korda rohkem puid maha, ütles Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige Helle Vilu. Tema sõnul on juhtunust šokeeritud ka linna keskkonnaameti endine looduskaitseinspektor Juta Peksar, kes käis eelmisel aastal mahavõtmisele minevaid puid märkimas.
“Peksar lubas raiuda vaid üksikuid haigeid ja inetuid puid, kuid praeguseks on mereäärne mets päris hõredaks jäänud,” kirjeldas Vilu.
Merirahu elamurajooni arendava AS Hestlingeri juhataja Aivar Aigro sõnul pole puuderaie tõttu firmale mingeid pretensioone esitatud. “Keegi pole tulnud ka midagi mõõdistama ega vaatama, kas neile süüdistustele on mingit tõestust,” märkis Aigro. “Raie toimus aladel, millele saime loa.”
Hestlingeri projektijuhi Jaanus Sula sõnul ei oska ta võimalikust kriminaalasjast enne midagi arvata, kui pole selge, milles firmat süüdistatakse ning millised on süütõendid. “Arvan, et mingit alust kriminaalasjaks ei ole,” ütles ta. Hestlinger müüs mahavõetud puud hiljem paberipuuks.
Toomas Tiitsi sõnul jäänuks ilmselt nii laiaulatuslik raie ära, kui see Keila metskonna valduses olev riigimaa oleks kantud katastrisse. “Senini pole otsustatud Tallinna piiresse jäävate metsade haldamise küsimust. Paljud riigimetsad on hõljuvas olekus,” rääkis Tiits.
