Ehitaja: Jaani kiriku taastamine algas praktiliselt nullist
„Kõik algas praktiliselt nullist, vaja oli kõik maha lammutada ja uuesti üles ehitada. Esialgsest hoonest on säilinud väga vähe originaalset. Muidugi oli tolmune töö ebameeldiv, kuid selle tulemusena taastasime tähtsa ajaloolise objekti,“ rääkis Tromp venekeelsele Delfile.
Trompi sõnul tegeles projekteerimise ja projekti teostamisega peamiselt Vene pool — Facio oli küll tööde üldjuht, kuid töö tegi kohapealne firma. „Me asutasime Vene-Eesti ühisfirma, mis viis töö ellu,“ selgitas Tromp ja lisas, et see on hea näide rahvusvahelisest koostööst.
„Näiteks istmed tulevad Hispaaniast, kogu ülejäänud mööbel on aga disainitud ja toodetud Eestis. Kõik tehnilised otsused tegid eestlased, kuid väljast on kogu hoone kaetud uute tellistega ja see on Vene meistrite kätetöö. See on väga hea näide koostööst, mis kinnitab, et soovi korral on võimalik teha kõike ühiselt ja tulemus on selline, nagu vaja,“ märkis Tromp.
19. sajandil Peterburi eestlaskonna eestvõttel ja peamiselt eesti rahva kogutud raha eest püstitatud kirik, mille ehitamist toetas toona finantsiliselt ka Venemaa tsaar Aleksander II, taastati nüüd Eesti riigi ja eraannetajate toel ning Eesti Kontserdi ja Peterburi Jaani kiriku koguduse eestvõttel.
Jaani kirik on mänginud olulist rolli nii Eesti kultuuriloos kui ka omariikluse saavutamisel. Seal on töötanud Jakob Hurt, Villem Reiman, Mihkel Lüdig, Rudolf Tobias ja paljud teised eesti kultuuri suurkujud. Just Jaani kogudus algatas omal ajal Neevalinnas 40 000 eestlase meeleavalduse, mille tulemusel sai Eestimaa kubermang 1917. aasta aprillis autonoomia.
