Eestlastele meeldib abielluda juunis
Statistikaameti eelkokkuvõtte järgi registreeriti juunikuus perekonnaseisuametitest 670 abielu ja vaid 354 lahutust.
Justiitsministeeriumi õigusloome asekantsleri Priidu Pärna sõnul on ministeeriumil valmimas uus perekonnaseaduse eelnõu, mis käsitleb abikaasade, vanemate ja laste vahelisi ning eeskoste puhul tekkivaid õigussuhteid.
“Uue seaduse üheks olulisemaks põhimõtteks on lähtumine lapse huvidest,” selgitas Pärna. “Näiteks tuleb kohtul alimentide suuruse määramisel lähtuda lapse tegelikest vajadustest, lisaks rahale võib vanem last toetada ka muul viisil.”
Lapse ülalpidamiskohustusest pole vanemat võimalik vabastada. Et lapsele äraelamist võimaldada, on vanem kohustatud iseenda vajadusi piirama. Uudne on vanema hooldusõiguse kontseptsioon, mille puhul peab vanem vastutama, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik.
Lapse huvid on esikohal ka arstliku sekkumise puhul. Eelnõu sätestab ühemõtteliselt, et arst ei vaja kellegi nõusolekut olukorras, kus arstlike abinõude rakendamisest sõltub lapse ellujäämine või on oht raske püsiva kahjustuse tekkeks ning viivitamine seda ohtu suurendab. See säte peaks tulevikus ära hoidma juhtumid, kus lapse elu ei ole võimalik päästa näiteks vanemate religioossete veendumuste tõttu.
Toetudes kohtute praktikale on eelnõus pööratud suurt tähelepanu abikaasade varalistele suhetele, mis 1995. aasta seaduse vähesest regulatiivsusest tulenevalt on andnud põhjust arvukateks kohtuvaidlusteks.
“Uues eelnõus on võetud suund abikaasade varaliste suhete suuremale lahususele, automaatselt ei muutu ühiseks ei enne abielu ega selle ajal omandatud vara,” selgitas Pärna. “Abikaasade ühisvara oli nõukogude abieluõigusele omane põhimõte.”
Abikaasadel on Pärna sõnul aga soovi korral võimalus sõlmida abieluleping, mis võib toetuda nii varalahususe kui ka varaühisuse printsiibile.
Uus eelnõu muudab abielu sõlmimise korda — nüüd võib seda teha ka kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik.
