Soome rahvapensioniamet Kela maksis lapsetoetusi ja koduhooldustoetust Soomes töötavatele välismaalastele eelmisel aastal kuus miljonit eurot. Kela informatsiooni- ja kommunikatsiooniüksuse planeerija Siru Keskinen ütles, et tavaliselt on asi selles, et pereliige kolib teisest Euroopa Liidu riigist Soome tööle ning laps ja ülejäänud pere jäävad lähteriiki, vahendab Taloussanomat.

Keskineni sõnul maksti lapsetoetust ja koduhooldustoetust eelmisel aastal Soomest kümnetesse riikidesse, kuid suurem osa sellest rahast läks Eestisse.

„Eesti osa oli eelmisel aastal ülekaalukas, umbes 3,2 miljonit (koduhooldustoetus 1,2 miljonit). Järgmisena tulevad Poola ja Kreeka,” ütles Keskinen.

Poola maksti toetusi alla 300 000 euro ja mujale seega veelgi vähem.

Suuremale osale makstud toetustest on asjakohased põhjendused. Siiski tuleb ette ka kuritarvitusi. Üks, mis need võimalikuks teeb, on viis, kuidas Soome aadressisüsteem on üles ehitatud. Näiteks välismaalt pärit töötaja, kes on Soomest lahkunud, võib jätkata lapsetoetuse või koduhooldustoetuse saamist, hoides alles aadressi Soomes.

Uusimaa magistraadile saab iga kuu teatavaks kortereid, kus on fantoomelanikke.

„Kui välismaa töötaja on saanud immigratsiooniametist EL-i registreerimise, võib ta saada Soomest ka koduomavalitsuse. See püsib seal nii kaua, kuni isik ise teatab, et kolib riigist välja,” ütles Uusimaa magistraadi rahvusvaheliste asjade meeskonna juht Maisa Gynther.

Kela juriidilise teenistuse juht Heikki Launiemi ütles, et see nähtus on tuttav ka toetusi andvale Kelale. Kuritarvitusi ei registreerita aga näiteks kodakondsuse järgi.

„Sellise asjaga muidugi põrgatakse kokku, aga see ei tõuse arvuliselt esile. On juhtumeid, kus isikul on olnud õigus mingile toetusele ja selle toetuse maksmine jätkub, kui muutusest ei teatata,” ütles Launiemi.

Samasuguste pettustega tegeleb ka osa soomlasest.

„On ka soomlasi, kellel on õigus toetusele lõppenud, aga selle maksmist jätkatakse näiteks isiku riigist välja kolimise või töö saamise järel,” märkis Launiemi.