Eestlastel ja hiinlastel ühised esivanemad?

Eesti, soome ja hiina keele vahelised sidemed viitavad nende väga tihedale sugulusele, leiab kolmandat aastat Tartus töötav hiina keeleteadlane Gao Jingyi pärast saja enimkasutatava sõna võrdlust.

Gao on selle avastusega maailmas väidetavalt esimene, kirjutab Postimees. Ta võttis Ameerika lingvisti Morris Swadeshi enim kasutatavate põhisõnade nimekirjast sada sõna ning võrdles neid siis eesti, soome, ungari, hiina ja tiibeti keeltes.

“Läänemeresoome ja hiina keeled on omavahel seotud,” on tema põhijäreldus Eesti keele instituudi ja Eesti teadusfondi toel lõppenud uurimistöös.

Gao kõrvutas lisaks geneetikute uuringuid ning püstitas oletuse, et kunagi võis kusagil praeguse Lääne-Hiina aladel elada ühine läänemeresoome-hiina rahvas, kes kandis ühiseid geene ja kõneles ühist läänemeresoome-hiina algkeelt.

Hiljem jagunes läänemere-soome hiina perekond lääne- ja idagrupiks, oletab ta. Läänegrupp liikus loode suunas ja selle tuum jõudis välja Läänemere äärde. Teele mahajäänutest kujunesid ülejäänud uurali rahvad.

Idarühm laienes Hiina Idamereni ja moodustas Hiina rahvastiku.

Saja sõna piires kattuvad eesti ja soome keeles 82 protsenti, leidis Gao. Eesti ja ungari keele puhul on sama kattuvus 33 ning soome ja ungari keelte puhul veelgi väiksem.

Kui eestlane rääkis “rõõmust”, kasutas hiinlane sama emotsiooni väljenduseks sõna, mis hääldub “rzomm”. Eestlane räägib “panemisest”, hiinlane ütleb “pan”. Lammas on hiinlastel “lam” ja tamm on hiina keeles “thamm”.

Gao indu jahutab läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitsoo, kes on hiinlasele uurimistööks juhiseid jaganud. “Peab suhtuma ülima ettevaatusega, eesti ja üldse soome-ugri keelte sõnatüved on pikad,” ütleb ta. “Hiina keele sõnatüved on hirmus lühikesed. See võib sarnasuste esinemise tõenäosust suurendada.”

Viitso on ise samuti võrrelnud soome-ugri keeli väga kaugete keeltega ning pole praegu kindel, kas toonased tööd õnnestusid, sest midagi ei anna võrdlus, kui kõrvutatakse hilisel ajal laenatud sõnu.

Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse sinoloogia teadur Märt Läänemets nimetab Gao tööd tõsiseltvõetavaks. “Tema meetod on täiesti arvestatav,” sõnab ta.