Eesti õhuseiredivisjoni ohvitserid, kes töötavad Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi BALTNET juures, elavad luksuslikus üürimajas Kaunase Žaliakalnyje linnaosas. Sinnakanti tuli rahu ja vaikust otsima ka korvpalliäss Arvydas Sabonis, kirjutab Laikinoji sostine.

Eestlaste käsutuses olevas majas on saun, bassein, spordisaal ja kaks garaaži. Üür on elamise vääriline. Delfi andmetel röövis õhuseirajate elamine veel mõne aja eest eesti maksumaksja taskust umbes 3000 dollarit kuus. Tänaseks on kinnisvara hinnad Kaunases langenud ning üürisummagi pisut väiksem.

Ent üürihindadest madalamale on naabrite silmis langenud eestlaste maine. Eesti mundrikandjad on luksusliku elamu muutnud pidevate pilgarite tallermaaks, kus püsside asemel pauguvad pudelikorgid ja hurraa-hüüete asemel kaiguvad vindiste näitsikute kilked.

Lärmist kurnatud naabrite sõnul ei prassi eesti õhuvaatlejad mitte ainult nädalavahetustel, kärarikkad peod käivad pidevalt ja ka tööpäeviti. Et vaikse ja idüllilise aedlinna rahu häirivad nimelt eestlased, saavad aru isegi kurdid: mundrikandjatel on saanud tavaks tõmmata peo alguses masti sinimustvalge lipp. Ja neid kordi on rohkem, kui kalendris lipuheiskamispäevi.

Naabrite sõnul oli alguses asi rahulik, kolme aasta Žaliakalnyjesse kolinud eesti sõjaväelased elasid kaks aastat täpselt sellist elu, nagu keskmine leedulane flegmaatiliselt eestlaselt ootab. Ent eelmise aasta lõpul muutus kõik — saabus uus vahetus eesti õhuseirajaid, kes kukkusid lakkuma nii et maa must ning aedlinnaku elanike rahupäevad said läbi.

Muusika mürtsub varaste hommikutundideni, kaiguvad purjus hääled, pudelid kõlisevad, autod peatuvad maja ees kummide vilinal ning kergemeelseid tütarlapsi voorib üüritud eluasemest läbi pataljonide kaupa, nii kirjeldavad eesti õhuseirajate argipäeva lärmist häiritud naabrid.

See on hullem kui Rio de Janeiro karneval, arvab üks naabritest.

Ainsad, kes eesti mundrikandjate elustiilist rõõmu oskavad tunda, on kohalikud pudelikorjajad. Nemad teavad täpselt, et lärmakate õhuvaatlejate lemmikjoogid on vanad head viin ja õlu, peenematest napsudest eestlased ei hooli.

Asjata, sest eesti ohvitserid saavad Leedus väga head palka. Delfi andmetel teenivad eesti õhuväelased Leedus umbes 5000 litti, mis on sealset hinnataset arvestades rohkem kui ministri palk nende kodumaal.

Eestlaste kära ja müra sees piinlevatel Žaliakalnyje elanike elus on ka üksikuid helgeid hetki, need saabuvad koos eestlaste pruutide, elukaaslaste ja lastega. Siis on vaikus majas ning viinapitsi asemel kiikavad nad jäätisetorbikusse, ohkas ootusärevalt üks eesti õhuseirajate naabritest.

Artiklis kirjeldatud majas elab tõepoolest aastast 1999 Eesti kaheksaliikmeline õhuseireoperaatorite meeskond. Nende töö seisneb 24-tunniste lahingvalvete pidamises Kaunase linnast 16 km eemal asuvas Balti riikide regionaalses õhuseirekeskuses.

Maja üürime kohaliku elaniku käest, rendisummaks on 2 200 USA dollarit kuus (so u 32 000 kr). Tegime enne rendilepingu sõlmimist põhjalikke kalkulatsioone ning leidsime, et üürides oma meeskonnale kortereid, kulutaksime küll veidi vähem, kuid kaotaksime turvalisuses. Ühes majas koos elades on paremini tagatud kaitse varguste eest, garaaž hoiab eesti numbriga ametiautot kohalike vandaalide eest. Kuna meeste töö toimub 24 tunniste vahetustena, oleksid pikka aega tühjalt seisev välismaalastest elanikega korter ja auto kindlasti varastele kerge saak. Kui meeskond elab samas majas, on ühe vahetuse töö ajal teised kodus, seega on vara pideva valve all. Kuigi Kaunase linna kriminogeenne olukord on 1999 aastaga võrreldes veidi paranenud, ei ole elu välismaalasele seal kindlasti mitte turvaline.

Artiklis väidetakse, et lärmakad peod on muutunud probleemseks viimase aasta jooksul. Kavatsen kindlasti olukorda lähemalt kontrollida. Olen olnud telefoniühenduses praeguse Kaunase Eesti meeskonna ülemaga ja nõudnud selgitusi.

Paradoksaalseks faktiks on, et minu Leedus teenivad alluvad said väidetavast konfliktist naabritega teada alles Delfi artikli vahendusel. Meie ohvitseride poole ei ole kaebustega pöördunud ükski naaber, kordagi ei ole kutsutud politseid, linnavalitsus ei ole saanud ühtegi kirjalikku kaebust.

Vastupidi, mõned lähedasemad naabrid on meie ohvitseride headeks sõpradeks saanud ja käivad ilusate ilmadega meie aias ühiselt grillimas. Samas, kaebuste puudumine ei tähenda alati probleemi puudumist. Tuleb järgi uurida, kas tegemist on leedu ajakirjanike järjekordse õelusega eestlaste aadressil või on artiklis mainitud ülemeelikud peod viimasel aastal tõepoolest toimuma hakanud. Kui see osutub tõeks, pean korrarikkujaid karistama ning ümbruskonna elanike ees vabandama.

Leitnant Jaak Tarien
Õhuseiredivisjoni ülem
Teenis Leedus BALTNET õhuseirekeskuses Eesti meeskonna ülemana 1999-2001