„Stockholmi kesklinnas tööasju ajades ei märka kuidagi, et miskit erakorralist toimuks kusagil. Raadiouudistes on uudis siiski esikohal. Käivitunud on ühiskondlik debatt ja arutelu integratsiooni ja võõrandumise teemadel,“ ütles Vahermägi Delfile.

„Nüüd on mürgeldajatele ka rohkem või vähem isehakanud esindajaid tekkinud, kes osalt üritavad leida selgitusi, osalt süüdistavad ühiskonda tegematajätmistes, osalt profileerivad iseennast,“ lisas ta.

„Tegelikud rahutuste põhjused on ilmselt pigem demograafilised ja vaid ainult osalt sotsiaalsed. Just sellesse piirkonda on viimasel ajal palju immigrante asunud, nende hulgas palju hiljuti saabunuid,“ ütles Vahermägi.

„Palju tähendab siis selles kontekstis seda, et statistiliselt on Husbys „kaadri voolavus“ üsna äärmuslik - umbes viie aasta jooksul justkui vahetuks kogu linnaosa elanikkond. Juba see iseenesest tekitab juurtetust ja võõrandumist. Eriti noorte hulgas,“ lisas ta.

Stockholmi linnavalitsus kinnitab Vahermägi sõnul, et viimase viie aasta jooksul on pigem piirkonda investeeritud, sealhulgas noorte vabaajakeskustesse ja koolidesse ning neil on raske leida mingeid sisulisi põhjuseid rahutusteks.

Vahermägi sõnul käsitletakse ajakirjanduses teemat üldiselt üsna mõõdukalt ja rohkem lihtsalt noorte laamendamisena ega ei soovita sellele liiga suurt tähelepanu pöörata.

„Rootsi avalikkus ja võimud ei pea üldiselt praegust immigratsioonipoliitikat ekstreemselt lahkeks. Rootsi on sarnast poliitikat evinud juba üsna kaua ja seetõttu ollakse selle erinevate mõjudega ka ilmselt rohkem harjunud kui mujal,“ nentis ta.

Pühapäeva õhtul alanud rahutused Stockholmi Husby äärelinnas kandusid ööl vastu tänast edasi ka teistesse Stockholmi eeslinnadesse. Samasuguseid sündmusi toimus naaberlinnaosades, kuid ka Stockholmist lõunas asuvas Fittjas.

Paljud äärelinnade noored on viimased paar ööd veetnud aega politseinikke ja tuletõrjujaid kividega loopides ning autosid põletades. Seni ei ole andmeid inimohvrite ega tõsisemalt viga saanute kohta.