Eestlased võivad verisest Bagdadist pääseda

Kui Eesti võtaks vastu Saksa ja Taani pakkumise lüüa kaasa Iraagi uue armee koolitamisel, annaks see Tallinna poliitikutele võimaluse lõpetada avalikkusele ebapopulaarne ja juba kaks ohvrit nõudnud missioon Bagdadis.

Samal ajal päästaks Eesti end taganeja mainest, kirjutab Postimees. Kui sakslased on nõus Saddami-järgse Iraagi sõdureid õpetama Jordaanias, siis Taani pakkus Eestile osalemist Iraagi terroritooriumile rajatavas õppekeskuses.

Eestlased võiksid seal teenida kas instruktoritena või baasi valvemeeskonnas, see viimane tundub paljudele sõjaväelastele aga alandava võimalusena. Sest — eestlased on üks USA koalitsioonijõudude kõige sõdurlikumaid, löögivõimelisemaid ja paremaid üksusi, kiidab Eesti kontingendi vanem kapten Toomas Väli kergjalaväerühma ESTPLA-9.

“Kui võtaksime Taani pakkumise vastu, jääksime edasi Iraaki, säilitaksime tugeva liitlassuhte Ühendriikidega, kuid saaksime väärika ettekäände lahkuda Bagdadist, kus oleme kaotanud kaks kaitseväelast ja kus rünnakute tõenäosus on üks suuremaid,” sõnastas üks militaarpoliitik Taani-Eesti koostöö plussid.

Mullu jaanipäevast Iraagi pealinnas patrullinud eestlaste missiooni vangerduse võimalikkust tunnistas nädala alguses ka parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser.

“Ei saa välistada, et see jätkub pärast [järgmise aasta] 20. juunit, aga vara öelda, millises vormis,” vastas ta teisipäeval küsimusele, kas Bagdadi-missiooni tuleb pikendada. Praegu on Riigikogu andnud Eesti 32-mehelisele jalaväerühmale Bagdadis patrullimiseks mandaadi kuni 20. juunini 2005.

Bagdadist lahkumist, kuid Iraaki jäämist toetab ka osa kaitsejõudude peastaabist.

“See oleks mõistlik,” tunnistas Eesti kaitseväe taasloomises pikalt osalenud ohvitser. “Kahtlemata saavad meie mehed Bagdadis kordades võimsama kogemuse kui näiteks mõnes Iraagi vaiksemas piirkonnas iraaklasi koolitades või väljaõppekeskust valvates, aga kaitsevägi ei saa end lahutada Eestist ja seepärast peab ka küsima, kui kõrget hinda on Eesti siseriiklikult valmis maksma Iraagi-missiooni eest.”

Eraviisiliselt kõnelenud, kuid täpselt sõnu kaalunud ohvitseri lause võib tõlkida nii: ta kardab, et eestlaste hukkumine Iraagis tekitab suure lõhe ühiskonna ja armee vahele.

Tema oponent on aga Eesti kontingendi vanem Iraagis kapten Toomas Väli, kelle sõnul ei ole Iraagis kuskil ohutu.

“Kui langetatakse otsus, millega Eesti üksuse ülesandeid muudetakse, siis on see täiesti kahetsusväärne,” ütles 25. oktoobril Bagdadis hukkunud Arre Illenzeeri kirstu neljapäeval Tallinna toonud Väli.

Stenbocki majas aga küsis valitsusjuht Juhan Parts sel nädalal välisminister Kristiina Ojulandilt ja kaitseminister Margus Hansonilt otse: millised on ettepanekud, kui kauaks eestlased Iraaki jäävad ja mida seal tegema hakkavad. Esimest korda olevat peaminister kasutanud väljendit exit strategy, mis tähendab vägede väljaviimise korraldamist.

Vastust tahab Parts kaitse- ja välisministeeriumilt hiljemalt jaanuaris.