Teadusnõukogu liikmete sõnul oli Lippmaa viimase kahe-kolme aasta jooksul muutnud instituudi õhkkonna kõike muud kui teadustööd soosivaks. Tüli osapooltena nimetatakse Lippmaad ja noorema põlve molekulaarbiolooge Priit Kogermanniga eesotsas, kirjutab Eesti Päevaleht.

Lippmaa ja noorteadlaste tüli kulmineerus 2003. aasta suvel, kui erimeelsusi otsustati hakata lahendama kaitsepolitsei vahendusel. Esmalt kaebasid noored teadlased kaitsepolitseile Lippmaa ja instituudi teadusnõukogu tegevuse peale.

Lippmaa asus vasturünnakule ja süüdistas noori kolleege Venemaa heaks biorelva tootmises instituudihoones paiknevas firmas Celecure. Kaitsepolitsei komissari Henno Kuurmanni sõnul avaldas Lippmaa oma teadlaste tegevuse suhtes kahtlusi ja tähelepanekuid mitmel korral.

Kaitsepolitsei on praeguseks Lippmaa avaldused läbi vaadanud ja midagi, mis ohustaks Eesti julgeolekut või viitaks biorelva tootmisele, ei leitud. Uurimistulemustes on kirjas, et AS Celecure tegeles tsiviilotstarbelise teadustööga. Noored molekulaarbioloogid tunnistavad siiski, et nende venelastest partnerid olid minevikus seotud Nõukogude Liidu biosõjatööstusega.

Inimesed, kelle kaitsepolitsei ametnikud uurimise käigus luubi alla võtsid, oletasid, et tegelikult ei kahtlustanud Lippmaa neid mitte biorelva tootmises, vaid tegemist oli kättemaksuga selle eest, et noored on saanud iseseisvaks ja Lippmaa kontrolli alt väljunud.

Lippmaa enda sõnul peavad ka noored teadlased oma tegevuses lähtuma Eesti seadustest ja kinni pidama instituudi tööd reguleerivatest aktidest. “Minul pole äritegemise vastu midagi, kuid seda tuleb teha kooskõlas seadustega, mitte nii, nagu mõned instituudi teadlased seda üritasid teha,” selgitas ta. Oma pensionileminekut põhjendas ta kõrge vanusega.