Eestlased tahavad NATO-sse

59 protsenti Eesti elanikest toetab ühinemist NATO-ga, samas kui alliansi veendunud vastaseid on 31 protsenti, selgub ES Turu-uuringute juunis läbi viidud avaliku arvamuse uuringust.

Eestlastest toetab NATO-ga ühinemist 61 protsenti ja mitte-eestlastest 20 protsenti vastanutest, ütles esmaspäeval ajakirjanikele ES Turu-uuringute juht, sotsioloog Juhan Kivirähk.

Nii eestlaste kui mitte-eestlaste toetus NATO-le on püsinud viimase kahe aasta jooksul stabiilsena, kõikudes paari protsendi piires.

Ühinemist nii Euroopa Liidu kui NATO-ga toetab 25 protsenti Eesti elanikest. Ühinemist alliansiga, kuid mitte Euroopa Liiduga toetab 20 protsenti elanikest. Liitumist EL-i, kuid mitte NATO-ga toetab 14 protsenti vastanutest ning mõlemast organisatsioonist väljajäämise poolt on 17 protsenti küsitletutest.

Eestlased saavad informatsiooni NATO kohta Eesti meediast, venelased nii Eesti kui Venemaa meediast. 91 protsenti eestlastest saab teavet Eesti lehtedest ja raadiost. Venelastest ammutab 64 protsenti infot Eesti venekeelsetest lehtedest, 39 protsenti Eesti venekeelsetest telesaadetest ning 38 protsenti Venemaa telekanalitest.

“Venelaste suurem NATO-vastasus on tingitud infoallikatest. Kuna Venemaa on tuntud NATO laienemise vastane, siis kujundavad paljud Eesti venelased oma arvamuse Venemaa telekanalite info põhjal,” sõnas Kivirähk.

NATO-ga ühinemise positiivsete mõjudena nimetasid küsitlusele vastanud infrastruktuuri arengut, iseseisvuse kindlustamist, inimõiguste kaitse järgimise suurenemist ja majanduse arengu kiirenemist.

Alliansiga kaasnevate negatiivsete mõjudena märkisid Eesti elanikud enim suhete halvenemist Venemaaga, ohtu keskkonnale, ohtu iseseisvusele ning ohtu eesti keelele ja kultuurile.

“Teatud hulk inimesi võrdsustab Eesti ühinemist NATO-ga okupatsiooniga, mis kehtestab riigis sõjaväelise reþiimi ja komandanditunni,” märkis Kivirähk.

Kaks kolmandikku Eesti elanikest peab ennast NATO-st halvasti informeerituks. Hästi teavitatuks peab end viiendik.

Inimesed pidid küsitluse käigus vastama viiele küsimusele — kes on Eesti riigikaitse kõrgeim juht, kus asub NATO peakorter, millised kolm riiki ühinesid 1998. aastal NATO-ga, kui suur osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangust kulub riigikaitsele ja mitu riiki kuulub NATO-sse.

Kõigile viiele küsimusele oskas õigesti vastata vaid kaks protsenti vastanutest. Neljale küsimusele vastas õigesti üheksa protsenti inimestest. Ühtegi õiget vastust ei teadnud viiendik küsitletuist.