Eestlased peavad vanaks üle 62-aastaseid inimesi

 (56)
Eestlased peavad vanaks üle 62-aastaseid inimesi
Foto: Andres Putting

Euroopa Komisjon tutvustas uut Eurobaromeetri uuringut, millest ilmneb, et Eestis peetakse „vanaks” 62-aastast, kuid Euroopas keskmiselt kaks aastat vanemat inimest.

Uuringuga tähistatakse Euroopa Komisjoni teatel Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta algust. Uuringust selgus, et 71 protsenti eurooplastest on teadlikud Euroopa rahvastiku vananemisest, kuid sellise arengu pärast tunneb muret ainult 42 protsenti. Eestis on rahvastiku vananemise pärast mures 49 protsenti vastanutest.

Enamiku jaoks on üle 55-aastastel inimestel oluline roll ühiskonna peamistes valdkondades. Rohkem kui 60 protsenti on seisukohal, et tuleks lubada töötamist pärast pensioniea saabumist ning üks kolmandik tahaks ka ise kauem töötada. Seda seisukohta jagavad pigem pensionieale lähenevad inimesed kui nooremad generatsioonid.

Eurobaromeetri uuring hõlmas viit valdkonda: üldine suhtumine vanusesse ja eakatesse inimestesse, eakad inimesed töökohal, pensionile minek ja pensionid, vabatahtlik töö ja vanemate inimeste toetamine ning eakatesõbralik keskkond.

Uuringust selgub, et mõisted „noor” ja „vana” on riigiti väga erinevad. Eestis arvati, et keskmiselt on inimene „vana” 62 eluaasta vanuses, mis on kahe aasta võrra varem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Maltas, Portugalis ja Rootsis peetakse nooreks alla 37-aastasi, samas kui Kreekas ja Küprosel peetakse inimesi nooreks kuni 50. eluaastani. Keskmiselt on eurooplased seisukohal, et vanaks hakatakse inimest pidama napilt enne 64. eluaastat ning nooreks ei peeta enam alates 41,8 eluaastast. Suhtumine sõltub ka vastaja vanusest ja soost – naiste arvates algab vanadus mõnevõrra hiljem kui meeste arvates (vastavalt 65,0 ja 62,7 eluaastat).

Seotud lood:

Vaid iga kolmas eurooplane on nõus väitega, et ametlikku pensioniiga tuleks 2030. aastaks tõsta, kuigi see on praegu paljudes liikmesriikides selge poliitiline prioriteet. Eestlastest on lausa 76 protsenti selle väite vastu. Tugevalt toetatakse siiski ideed (61 protsenti), et inimestel peaks lubama tööd jätkata pärast ametliku pensioniea saabumist, Eestis toetas seda mõtet lausa 81 protsenti inimestest, samal ajal kui 17 protsenti uskus, et pensioniikka jõudnud inimesed peaksid kohustuslikus korras töötamise lõpetama.

Kuigi tüüpiline pensioniiga algab 65. eluaastast, lahkuti 2009. aastal tööelust keskmiselt 61,5 aasta vanuselt. 42 protsenti eurooplastest usub, et suudab oma praegust tööd pärast 65. eluaastat jätkata, kuid 17 protsenti on arvamusel, et ei suuda praegust tööd kuni 60. eluaastani teha. Kolmandik eurooplastest soovib töötamist pärast pensioniea saabumist jätkata ning peaaegu kahele kolmandikule meeldib idee jätkata osalise pensioni ja osaajatööga.

Aktiivsena vananemine ei ole aga ainult tööga seotud. Umbes neljandik eurooplastest (sealhulgas üle 55-aastased) tegeleb vabatahtliku tööga. Riikides, kus vabatahtliku töö traditsioon on nõrgem, väidab suurem hulk inimesi, et nad on aidanud või toetanud inimesi, kes ei kuulu nende leibkonda. 36 protsenti üle 55-aastastest eurooplasest on sellist abi pakkunud. 15 protsenti üle 55-aastastest vastajatest hooldavad vanemat pereliiget ning 42 protsenti on seda teinud minevikus.