Kui veel jaanuaris oli Eestis indeks 91,4 punkti, siis juuli seisuga on see kümne punkti võrra madalam. Euroliidus tervikuna kukkus indeks madalaimale tasemele pärast 2003. aasta kevadet ning on tervelt viie punkti võrra väiksem kui kuu aega tagasi.

Hansabank Marketsi makroanalüütik Annika Paabut nentis, et eestlaste kindlustunde jätkuv langus on ootuspärane. Pessimistlikud hoiakud mõjuvad tema sõnul aga omakorda majanduskasvule pärssivalt.

“Eelkõige on majapidamiste majandususalduse indeksit mõjutanud meedias enim kajastatud negatiivsed uudised, nagu tööpuuduse oodatav kasv ning kiire inflatsioon. On ju selge, et hirm töötuks jääda mõjutab inimeste usku positiivsetesse arengutesse ning seega ka soovi kulutada — pigem säästetakse võimaliku töötuks jäämise kartuses,” märkis Paabut.

Kuna lisaks närib kasutada oleva raha hulka ka kiire inflatsioon, väheneb Paabuti hinnangul kodumaine tarbimine veelgi. “See omakorda tähendab, et ettevõtted, kes toodavad peamiselt koduturule, satuvad raskustesse. Kui aga müüki ei ole, viib see kulude kärpimiseni eelkõige tööjõukulude arvelt. Nii võibki hirm töötuse ees realiseeruda,” kirjeldas Paabut lumepalliefekti.

Paabut lisas, et paljud ettevõtted on siiski alustanud juba uute turgude otsimist väljaspool Eestit. “Positiivsed uudised peaksid kohale jõudma aasta lõpus või järgmise alguses,” sõnas ta.

Pessimismi kasv kogu Euroopas on Hansabank Marketsi makroanalüütiku Annika Paabuti sõnul suurel määral põhjustatud toiduainete ning energia hindade tõusust.

“Tarbijate jaoks on muutunud ebamugavaks ka Euroopa keskpanga otsus tõsta intressimäärasid, mis kasvatab laenu teenindamisega seotud kulutusi ning piirab majapidamiste eelarvet veelgi,” lausus Paabut.

Analüütiku sõnul on inimestel ettevaatlikkuseks ka põhjust, sest Euroopa Liidus majanduskasv lähiajal aeglustub.

“Maailma finantsturgudel toimuv on pangad veelgi enam ettevaatlikuks muutnud,” rääkis ta.

Euroopa pessimistlikuma riigi Hispaania majanduse probleemid algasid samuti kinnisvaraturu kokkukukkumisest.

“Iga viies töökoht Hispaanias oli loodud just ehitus- ja kinnisvarasektoris. Viimastel andmetel on seal juba üle 2,5 miljoni töötu ja tööpuuduse määr ulatus üle kümne protsendi,” selgitas Paabut.