Eestlased ja lätlased hõimuvelled?

 (156)
Tantsupidu
ETA FOTO

Soome keeleteadlane Kalevi Wiik on kirjutanud monograafia, mis lükkab ümber traditsioonilised seletused Euroopas räägitavate keelte kujunemisest ja päritolust. Wiik väidab, et eestlaste geneetilised sugulased on lätlased ja leedulased, kes kunagi rääkisid ka soome-ugri keeli.

Wiigi teooria kohaselt ei pärine soome-ugrilased üldse Uuralitest, vaid Lõuna-Ukrainast. Ning jääajal räägiti soome-ugri keeli Skandinaaviast Uuraliteni, teatab ETV Online.

Soome keelemehe uudsus seisneb mitme teadusharu ühendamises. Lisaks keeleteadusele on kasutatud geneetika ja arheoloogia konkreetseid uurimistulemusi.

Turu Ülikooli emeriitprofessor Kalevi Wiiki sõnul vahetasid rahvad keeli seoses põllumajanduse levikuga soojematelt maadelt põhja poole. Eesti ala oli esialgu põlluharimiseks lihtsalt liiga külm. “Kõik olid kütid ja kalurid. Aga kui maaviljelus tuli Lätimaale ja Leedumaale, siis tuli sinna ka indo-euroopa keel,” ütles Kalevi Wiik.

Seega lükatakse ümber paljud senised seisukohad. Enam ei räägita algkeeltest ja keelte hargnemisest, vaid keelekontaktidest ja keelevahetusest, mis oli omal ajal ka akadeemik Paul Ariste üks loenguteemasid.

Keeleteadlase Jaak Peebo arvates ärritab tänapäeva inimest võib-olla see, et ta kujutab keelevahetust nii, nagu läheksid eestlased äkki paarikümne aastaga üle teisele keelele. “Aga see on pikkade põlvkondade jooksul täiesti usutav. Ja seda on juhtunud. Me teame, mis on saanud iirlastest ja keltidest, kes on vahetanud oma keeli. Nii et selles mõttes äärmiselt huvitav raamat,” ütles Peebo.

Raamatu autor paneb küll paljud senised põhimõtted kahtluse alla, kuid ei esita oma väiteid postulaadina. Nüüd ka eesti keeles ilmunud “Eurooplaste juured” on saanud Soomes auhinna kui populaarteaduslik teos.