Eestlased ei taha maal elada

70 protsenti Eesti elanikest elab 12 suuremas linnas, kuhu on koondunud ka 90 protsenti Eesti suurettevõtetest.

Siseministeeriumi tellimusel tehtud uuringust selgub, et Eesti linnaregioonide olukord ja potentsiaal varieerub palju ning nende konkurentsivõime tõstmine on vajalik.

Linnaregioonidena määratleti uuringus 12 Eesti suuremat linna koos nende funktsionaalselt seotud tagamaadega. Nendes regioonides elab ligi 70 protsenti Eesti elanikest ning neis tegutseb üle 90 protsendi Eesti 500 suuremast ettevõttest, teatas ETAle siseministeeriumi pressinõunik Kirsti Ruul.

Uuringu andmeil vajavad Eesti linnaregioonid arendamist, nende konkurentsivõime tõstmine on vajalik nii teadmiste, oskuste, innovatsiooni, linnadevahelise koostöö kui ka rahvusvaheliste suhete kaudu.

“Eesti regionaalpoliitika peaks rohkem keskenduma linnavõrgustike väljaarendamisele. Sihikindel linnapoliitika, mis arvestaks Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, on veel vaja välja kujundada,” ütles siseministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Tarmo Pikner.

Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali analüüsi teostas Tartu Ülikooli geograafia instituudi ja Helsingi ülikooli geograafiaosakonna uurimisrühm. Uuring selgitas välja Eesti linnaregioonide olukorra ja arengupotentsiaali 2002. aasta alguses. Uuring baseerub majandus-, poliitika-, sotsiaal- ja kultuurivaldkondi kajastavate andmete analüüsil.

Lisaks andmeanalüüsile on esitatud konkreetsed arengualased soovitused iga linnaregiooni kohta ja tehtud ka ettepanekuid linnapoliitika kujundamiseks Eestis.

Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali analüüsi esitletakse esmaspäeval kell 15 siseministeeriumis.