Eestlased ei taha kohustuslikku usuõpetust
Eelkõige olid kohutusliku religiooniõpetuse vastu mehed ning nooremad ja kõrgema haridusega inimesed, samuti rohkem eestlased.
Kohustuslikku religiooniõpetust pooldasid eeskätt naised ning vanemad, madalama hariduse ja sissetulekuga vastanud, ütles uuringu korraldanud ES Turu-uuringute AS-i sotsioloog Liisa Talving Eesti Päevalehele.
Haridusministeeriumi juures tegutsev religiooniõpetuse ainenõukogu soovitab hakata kohtuslikku eetikat ja eri usundeid tutvustavat religiooniõpetust kohustuslikult koolides õpetama ülejärgmise aasta sügisest.
Kuuendat aastat Tartus Treffneri gümnaasiumis usundiõpetust õpetav Toomas Jürgenstein pooldab kohustuslikku religiooniõpetust. “Tähtsamaid religioone peaks tundma, et koolilõpetaja oskaks kasvõi nähtusi analüüsida, saaks aru, miks mingi religiooni esindaja käitub teistmoodi,” ütles Jürgenstein.
Võrumaal asuva Krabi põhikooli direktor Ale Sprenk oli ettevaatlikum. “Kui seda usku nii väga rangelt ja selgelt ei väljendata ja õpetus seisneb heade kommete õpetamises, võiks ta ju ka kohustuslik olla. Aga tuleb olla väga ettevaatlik,” lausus ta. “Ette kirjutada, mida uskuma peab, ei tohiks.”
Jürgensteini sõnul oli arvata, et Eesti inimesed ei poolda kohustuslikku õpetust, sest selle sisust ei saada täpselt aru. “Seda on näha ka minu õpilaste peal, kes 10. klassi tulles on väga skeptilised, enne kui õppima hakkavad,” lausus ta. “Ühe aasta möödudes tekib neil alles pilt ja arusaamine ainest.”
Treffneri kooli usundiõpetaja lisas, et paljudel inimestel pole päris selge, mida religiooniõpetuse all mõeldakse, ja nad arvavad, et toimub intensiivne mõjutamine.
Jürgensteini sõnul annab ta Treffneri õpilastele 10. klassis ülevaate viiest-kuuest suuremast usundist, 11. klassis räägib lähemalt ristiusust ja Eestis levinud usunditest, alates maausust. 12. klassis on teemaks usu ajalugu, millest ta kutsub rääkima eri uskude ja koguduste inimesi.
Treffneri gümnaasiumis on humanitaarsuuna õpilastele usundiõpetus kohustuslik, reaalsuuna õpilased võivad seda õppida vabatahtlikult.
Kohustusliku religiooniõpetusega saab 2005. aasta sügisest alustada vaid siis, kui õppeaine võetakse juba järgmisel aastal riikliku õppekava muutmisel üldainete nimekirja. Õppekava muutmiseks on vaja poliitilist otsust, mida veel pole.
Krabi koolijuhi sõnul peaks ministeerium kava elluviimiseks koolidega rohkem koostööd tegema. “Praegu on lihtsalt mõte välja käidud ja keegi ei tea, mida see tegelikult ikkagi tähendab,” ütles Ale Sprenk. “Asi on liiga toores, et seda kohustuslikus korras koolidesse viia. Igaüks oskab arvata ainult selle põhjal, mida kuuldud on.”
Praegu õpetavad üksikud koolid usundiõpetust vabatahtliku ainena. Peale Treffneri kooli veel näiteks Pärnu-Jaagupi kool, Haapsalu Wiedemanni gümnaasium, Tallinna vanalinna hariduskolleegium, Rocca al Mare erakool.
Praeguse kava järgi kannaks religiooniõpetus algklassides pealkirja “Vanavanemate pärand”. 5. klassis järgneks eetikakursus, 9. klassis õpetatakse maailma religioone ning gümnaasiumis läbiksid noored kursuse “Inimene ja religioon”.
