“No näete, Kerttu Rakke raamatuid on praegu anda vaid üks — “Mitu juttu”,” näitab Helle Lõuk Tallinna keskraamatukogust SL Õhtulehele ligi poolemeetrist tühja kohta riiulis. “Neid laenutatakse ja loetakse lihtsalt nii palju, et tagasitoodu läheb kohe uuele ringile.”

Samas on riiul Andrus Kivirähki raamatutega, mida on Rakke omadest veidi enam. Kuid näiteks “Vargamäe vanu ja noori” leiab Lõuk suure otsimise peale vaid ühe. “Rehepappi” napib samuti.

Lõugu sõnul on erakordselt menukad ka Jaan Krossi “Kallid kaasteelised”, Kaur Kenderi viimased teosed ning Ülle Ulla memuaarid.

Pärnus on absoluutsed lemmikud Rakke ja Kivirähk. “Need ei püsi üldse kogus,” kinnitab Karin Tedre Pärnu keskraamatukogust.

Erinevalt tallinlastest on pärnakate laenutushitid ka Sven Kivisildnik ja Kadri Kõusaar. Samuti Jaan Kaplinski “Isale”, millele on koguni paarinädalane järjekord.

“Kender, Kivirähk, Rakke,” kordab ka Mare Ool Saaremaa raamatukogust juba tuntud nimesid. “Sest koolikirjanduses soovitatakse ühte neist tingimata lugeda.”

Krossi raamatute saamiseks peab end koguni järjekorda panema. Tema viimast romaani “Tahtamaa” pole Kuressaares tänini saada. “Ja kui meie mees Uustulndi Lembit ka millegi uuega välja tuleb, on jutukad samuti defitsiitsed,” kinnitab Ool.

Ahja raamatukogu juhataja Kaire Nurga sõnul on “Rehepapi” onu Andrus Kivirähk viimastel aastatel nõutuim. Nädalaid tuli oodata ka Kaur Kenderi “Iseseisvuspäeva” lugemissabas. Praegu loeb Ahja rahvas rohkem Krossi “Paigallendu” ja “Tahtamaad”. “Aga neid uusi eesti naiskirjanikke laenutatakse veidike vähem,” ütleb Nurk.

Padise lugejate lemmik on hoopis Elme Väljaste enda viimase aja naistekatega. Veidi vähem loetakse Rakke ja Kadri Kõusaare raamatuid. “Huvist võetakse, loetakse läbi ning siis pärast muljetatakse,” räägib Padise raamatukogu juhataja Reet Randmäe.

“Ikka sama ring, keda me enim välja laenutame: Rakke, Kender, Kivirähk ja Elme Väljaste,” öeldakse Lääne-Virumaa keskraamatukogust. Neile astub usinalt kandadele suhteliselt tundmatu Erik Tohvri.