Elektrienergia kasutamisks on range režiim

Selleks, et saata elektrit piirkondadesse, mis seda hädasti vajavad (Sendai jne), on Liisa sõnul käivitatud seitsmes prefektuuris elektrikokkuhoiusüsteem. Linnad on jaotatud piirkondadeks ja igal piirkonnal on oma number. “Numbrit teades võib uurida, mis kell piirkonnas elektrit pole. Kuigi see ei tähenda, et kindlasti kõikides kohtades võetakse varem või hiljem elekter ära — mõnedes kohtades on elektriga varustamine tavapärane,” rääkis Berezkin.

Kuna Jaapanis käib enamus ühistransporti elektrirongidega, siis on vähendatud ka rongiliiklust ning  rongid käivad olenevalt liinist 20-80 protsendilise sagedusega, mõned väiksemad liinid ei toimi üldse.

Telefoniühendus Liisa sõnul toimib enam-vähem normaalselt. “Kui välja arvata kriisipiirkonnad, kus telefoniga suhtlemine on kohati häiritud, siis mujal Jaapanis mingeid probleeme õnneks sellega ei ole;” rääkis ta. Avatud on ka mitu portaali, mida saab telefonist interneti vahendusel vaadata. “Nende kaudu on võimalik lähedaste otsimine või siis teatamine, kus ja mis olukorras inimesed on. Seda programmi reklaamitakse televisioonis pidevalt uudiste vahele,” selgitas ta.

Paanikat ei ole

Inimesed on fantastiliselt organiseeritud ning rahulikud ja kannatlikud. “Iga kord uudiseid vaadates tuleb pisar silma inimeste stoilisuse ja heroilisuse tõttu,” sõnas Berezkin.  “Peavarjuta jäänud inimesed, kes tihtipeale pole siiamaani leidnud üles oma perekonnaliikmeid, ei kurda, ei hüsteeritse, vaid aitavad üksteist. Inimesed ütlevad, et jah, jäime kõigest ilma, ei tea, mis nüüd saab, aga neil on silmis tõeline rahu ja julgus. Arvestades, et need inimesed elasid siiamaani väga mugavat elu, on  praegune kriis tohutu.”

Kriisipiirkonnast väljaspool on inimesed samuti väga rahulikud. “Näiteks toidupoodides, kus toiduaineid on endiselt väga vähe ja mõnedes poodides on enamus riiuleid tühjad (osad poed on üldse kinni), ei toimu mingit tunglemist ega tõuklemist, vaid inimesed on viisakad nagu alati,” rääkis Liisa.

Tema sõnul on teadlased kinnitanud, et Tokyos otsest radiatsiooniohtu ei ole. “Televiisorist näidatakse pidevalt, mis toimub kriisipiirkondades ning mis toimub tuumajaamades. Selgitused on väga põhjalikud ja süstemaatilised, seletatakse, kuidas on ehitatud reaktor ja mis moodi toimub vee tsirkulatsioon jne,” selgitas ta. “Muidugi eks aeg näitab, mis moodi asjad edasi lähevad.”