Eestlane Šotimaal: meenutades Eesti ajalugu oleks eestlaste vastuseis Šotimaa iseseisvumisele minu jaoks arusaamatu

 (75)
Šotimaa
Šotimaa iseseisvusreferendumFoto: Andy Buchanan, AFP

Iseseisvusreferendumi teeb iseäralikuks Šotimaa seekordne valimissüsteem, mis lubab osaleda ka residentidel, kes on Euroopa Liidu kodanikud. See tähendab seda, et hääletusel saavad osaleda ka Šotimaal elavad eestlased.

Neljapäeval toimuval Šotimaa iseseisvusreferendumil tuleb anda vastus lihtsale küsimusele: "Kas Šotimaa peaks olema iseseisev riik - ei või jah?". Viimastel andmetel saab tulemus olema väga tasavägine ning Šotimaa iseseisvus võib neljapäeva õhtul reaalsuseks osutuda.

Referendumi teeb iseäralikuks Šotimaa seekordne valimissüsteem, mis lubab osaleda ka residentidel, kes on Euroopa Liidu kodanikud. See tähendab seda, et Šotimaa saatuse üle saavad otsustada ka seal elavad eestlased.

Delfi uuris Šotimaa eestlastelt nende eelistuste kohta.

Glasgow Ülikoolis kaheksa aastat akadeemikuna töötanud Lea Kreinini jaoks ei ole kahtlustki, et ta toetab Šotimaa iseseisvumispüüdlust.

"Ma olen Šotimaa patrioot ning kavatsen anda jah-hääle iseseisvumise toetuseks," ütles Lea.

"Kui Eesti püüdles iseseisvumise poole 25 aastat tagasi, siis aitasin oma koolis Rahvarinde gruppi moodustada. Ka siis oli neid – kaasa arvatud kõikvõimalikud väliseksperdid - kes ütlesid, et Eesti ei saaks iseseisvana hakkama, kuid me oleme tõestanud vastupidist – Eesti on väga edukaks osutunud."

Seotud lood:

"Šotimaa saaks jah-võidu puhul iseseisvuse oma asjade üle otsustamisel, rohkem tähelepanu loodus- ja keskkonnahoiule, hariduse väärtustamise, NHS jätkumise senisel kujul. Ma usun ka, et Šoti ühiskond oleks õiglasem, demokraatlikum ja võrdsem kui senine Ühendkuningriik," arvas Kreinin.

"Mulle ei meeldi see ülbe ja üleolev toon, millega Westminster (Suurbritannia võimukeskus Londonis) suhtub Šotimaasse ja šotlastesse. Ma sooviksin näha Eesti sarnast Šotimaad – riiki, kus inimesed tunnevad, et nad otsustavad ise oma saatuse üle, mitte et nende eest otsustatakse Londonis," lisas Kreinin.

Enamus Delfile kommentaare jaganud Šotimaa eestlasi jagab Kreinini sentimente ja tõmbab paralleele Eestiga 25 aastat tagasi.

10 aastat Šotimaal elanud ning sealses riiklikus tervishoiusüsteemis (NHS) töötav Taimo Lääts meenutab kui tähtis oli eestlastele iseseisvus.

"Meenutan kui tähtis oli Eestile iseseisvuse saavutamine ning eestlaste vastuseis Šotimaa iseseisvumisele oleks minu jaoks arusaamatu. Põhjuseks saab olla ainult haugi mälu ja jaanalinnu moodi pea liiva alla peitmine," oli Lääts otsekohene.

"Käisin vaatamas iseseisvumist pooldavat rahvakogunemist Glasgow-s. Üks Šoti vanahärra, aastat 80 peaaegu ja riietatud rahvarõivastesse, ütles mu naisele, endal pisarad silmis: issand jumal, ma poleks uskunud, et minu silmad veel sellise asja ära näevad. Ja kui mõelda 25 aastat tagasi Eestisse, siis tekib deja vu hetk kõigil, keda vähegi mäluga on õnnistatud," ütles Lääts.

"Ma olin alguses üsna kõhklev referendumi osas. Mitte selles, kuidas hääletada, vaid pigem selles kas mul oleks moraalset õigust teise rahva saatuse üle otsustada. Minu Šoti sõbrad veensid mind kiiresti ringi, väites, et iga hääl, mis õige asja eest antakse, on kulda väärt. Paralleel Eesti ja Nõukogude Liiduga on täiesti kohane. Kuigi Šotimaa sõlmis Inglismaaga 1707. aastal liidu, on minu Šoti sõprade suhtumine selline, et tegu on olnud pigem sund- kui mõistusabieluga," lisas Lääts.

Ka Aberdeenis aastaid raamatupidajana töötav Kerli Altmart on pigem Šotimaa iseseisvumise pooldaja.

"Kavatsen hääletamisest osa võtta – peamiselt sellepärast, et ma elan siin ja suure tõenäosusega jääb vähemalt üks mu lastest Šotimaale elama pikemaltki. Ning ka minu Šoti sõprade arust olevat see lausa mu kohus, kui olen siin nii pikalt elanud, maksumaksjana ja muidu panustanud ning tunnen, et Šotimaa on mulle tähtis," ütles Altmart.

Altmart hindab, et Šoti keskklass valib ei-hääle, kuid sissetulekute madalamal ja kõrgemal astmel asuvad ning avatumad ja muutustele altimad valijad valivad iseseisvumise tee. Keskklassi hirmutamises on oma osa teinud Inglismaa poolne lobby-töö.

"Mina nimetaksin seda kimbutamiseks, mida inglased on Šotimaa referendumi eel teinud. Šotlasi on hirmutatud, et suured ärid lahkuvad iseseisvumise korral Inglismaale ning ega šotlased ikka iseseisvalt hakkama ei saaks. Kõige naeruväärsem on, et alles siis, kui nädal tagasi teatati, et jah-hääl võib 51% toetuse saada, võeti Inglismaa poolt kätte ja hakati Šotimaale alles tõeliselt tähelepanu pöörama. 2011 aastal sai kogu temaatika alguse, kuid alles nädal enne referendumit suvatsesid mõned Inglismaa poliitikud kolmekümne aasta jooksul esmakordselt Šotimaale tulla," on Altmart kriitiline.

"Šotimaal on ressursse ning usun, et riik saaks hästi omapead hakkama," lisas Kerli Altmart.

Šotimaal värskelt Aberdeeni ülikooli lõpetanud Edith Epler võttis riigi iseseisvumispüüdluse kokku oma vennalt, Heiti Kenderilt, laenatud tsitaadiga: "Nagu teaduslikud uuringud näitavad, head piirid teevad head naabrid. Tulebki hägused piirid selgeks vaielda ja on rahu maa peal."