Eestlane soosib joodikuid
Elutervet Eestit teeb murelikuks asjaolu, nagu kogu Eesti ühiskond oleks asunud propageerima alkoholipruukimist. Erinevad alkoholile keskendunud üritused nagu näiteks Õllesummer on välja kuulutatud kogupere üritustena, alkoholireklaam lokkab kõigil tänavanurkadel ja ajakirjanduses, ühtegi ametlikku üritust ei korraldata ilma kohustusliku napsitamiseta, poliitikud poseerivad rõõmsalt šampusepokaali või brändiklaasiga, loetleb Eluterve Eesti.
Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riikliku programmi aastakonverentsil ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov ajakirjanikele, et see, kuidas erinevatel üritustel alkoholi pruukida, on üldise kultuuri küsimus; ajakirjanike küsimus on mida näidata.
Siseminister Tarmo Loodus märkis selgituseks eelmisel aastal temast ajakirjanduses ilmunud fotole, mille ta on valitsusega matkal olles koos alkoholipudeliga pildil, et iga asi nõuab teatud tavadest kinnipidamist — matkal peab piiritus kaasas olema, aga seda ei peaks lehte panema.
Eluterve Eesti tuletab oma pöördumises meelde, et alkoholi regulaarselt tarbijate hulk on Eestis pidevalt kasvanud, ulatudes juba 70 protsendini elanikkonnast, 90 protsenti 15-16aastastest õpilastest on tarbinud alkoholi, meeste keskmise elueaga 63,4 aasta on Eesti riikide seas 103. kohal.
Sageli on noorte meeste surma põhjuseks õnnetusjuhtumid, millest ka paljud toimuvad purjuspäi, üle poolte surmajuhtudest põhjustavad aga südame-vereringehaigused, mille peamiseks põhjuseks on just ebaterved eluviisid.
Otseselt viinasurma suri Eestis 1994. aastal 429 inimest, viimastel aastatel keskmiselt 265 inimest aastas.
Liikumine Eluterve Eesti kutsub Eesti ühiskonda muutma oma suhtumist alkoholitarbimisse, eelkõige sellega, et näha selles Eesti rahva moraalse ja füüsilise allakäigu põhjust. “Tervisele pole vahet, kas joote ennast purju riigi- või salaviinaga, veiniga või õllega. Tänaval jõlkuvad noorukid Sarviku pudeliga peos on potentsiaalsed ohvrid viinakuradile,” leiab Eluterve Eesti.
