Eestlane joob nagu siga

 (221)
Joodik

Tuntud laulu sõnad “joo ennast täis kui siga” käivad eestlase kohta nagu rusikas silmaauku: mullu tarbis täiskasvanud elanik hinnanguliselt 13 liitrit absoluutalkoholi, mis on viis protsenti rohkem kui tunamullu.

Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringust selgub, et aastal 2003 kasvas kõige kiiremini just viina tarbimine.

Uuringut kolmapäeval põllumajandusministeeriumis tutvustanud konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles ajakirjanikele, et alkoholitarbimine suureneb kogu maailmas. “Selle põhjuseks on minu arvates järjest suurenev individualiseerumine, peresidemete lõdvenemine ja piiride kadumine,” lausus ta.

Enamik küsitletuid ei arva, et Eestis juuakse liiga palju. Alkoholitarbimist peab mõõdukaks 39 protsenti. Paljuks peab joomist 35 protsenti ja liiga paljuks 26 protsenti. Mitte ükski küsitletutest ei arva, et juuakse liiga vähe.

Samas nõutakse riigilt samme alkoholitarbimise vähendamiseks. 77 protsenti küsitletutest arvab, et riik peaks kindlasti midagi joomise vastu ette võtma. 11 protsenti aga leiab, et lisasamme astuda pole vaja. 12 protsenti ei osanud küsimuse suhtes seiskohta võtta.

Tarbimise kasvu majanduslikuks põhjuseks on sissetulekute tõus, samas on alkoholi hind jäänud samaks. Näiteks on viina hind püsinud viimasel kolmel aastal stabiilselt ühel tasemel.

Vastates küsimusele alkoholipoliitika muutmisest, arvasid peaaegu kõik uuringus osalenud, et noortele peaks looma rohkem vaba aja veetmise võimalusi (97 protsenti).

Ka soovitakse, et koolis oleksid alkoholiteemalised tervisekasvatuse tunnid (87 protsenti) ning et alkoholi ei tohiks müüa spordivõistlustel (86 protsenti).

Samuti nõuavad küsitletud, et purjuspäi õigusrikkumisega hakkama saanuid peaks rangemalt karistama (81 protsenti) ning alkoholi reklaami tuleks piirata (82 protsenti).

Lõviosa küsitletutest — 68 protsenti — ei arva, et alkohol peaks olema kallim.

Öist müügikeeldu soosivad pooled küsitletutest. Müügikeeldu üritustel kiidaksid 28 protsenti ja müügikohtade vähendamist või asukoha muutust kaheksa protsenti küsitletutest.

Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud paneeluurimusel “Alkoholitarbimine ja riiklik alkoholipoliitika Eestis” küsitleti 824 inimest üle Eesti.