„Nende jaoks on põud iga-aastane asi ja nemad ei saa aru, et see midagi hullu oleks,“ rääkis Pihlak Vikerraadio saates „Uudis+“. „Toidunappust ei ole pealinnas tunda, inimesed ise teavad seda ka ainult BBC või mõne muu suurema uudisteagentuuri vahendusel.“

Pihlaku sõnul on kerjuseid tänaval sama palju kui tavaliselt – iga viie või kümne meetri järel. Samuti on inimesi, kes tulevad maalt ja räägivad, et jälle on põud ja napib humanitaarabi.

„Toitu on siin küll, müüakse aiasaadusi,“ rääkis ta. „Toidunappust poes ei näe, küll on aga toidu hinnad tõusnud.“

Pihlaku sõnul on inimesed sõbralikud. „Kui kellelgi jääb väljas süües midagi üle, siis antakse see inimestele tänaval. Nad ei ole täiesti näljas, toimib omavaheline toidu ühiskasutus,“ kirjeldas ta.

Ootavad välisabi

Pihlaku sõnul eeldatakse, et tuleb jälle toiduabi ja teised riigid teevad midagi nende toidunappuse parandamiseks. „Nad väga ei looda oma riigi peale, vaid pigem välisriikide peale,“ sõnas ta.

„Tundub, et nendele ei meeldi rääkida toidunappuse teemal, kui räägitakse, siis süüdistatakse riiki,“ kõneles Etioopias vabatahtlikuna töötav eestlanna. Tema sõnul on farmerid harjunud toiduabiga, mis tuleb USAst ja Euroopast.

„Neile on teada, et see tuleb ja neil ei ole mõtet enam endal vaeva näha,“ lausus ta. Pealinnas siiski keegi tema teada rahvusvaheliset toiduabi ei saa, kui siis jagatakse kohalike firmadelt ülejääke.

Pihlak kirjeldas, et praegu just on Addis Abebas vihmaperiood ja sajab iga päev. Somaalias ei ole veel vihmaperiood alanud ja seal on olukord halvem.