Eestit ületavad miljonid rändlinnud

Linnuriigi hakkajamad kavalerid on juba soojalt maalt tagasi ja perele pesapaigad välja valinud. Siiski ületavad Eesti taevast lähinädalail miljonid tiivulised.

Ornitoloog Urmas Sellise sõnul on hilise kevade tõttu lindude rände intensiivseim aeg veel ees. Lähinädalatel tasubki kõigil linnusõpradel, kelle rõõm tiivulistest kevadetoojatest linnugripihirmust suurem, taevasse vaadata, sest üle Eesti lendavad miljonid ja miljonid edasi põhja poole suunduvad linnud, kirjutab Postimees.

Need luiged, haned, kured, pardid, kotkad, lõokesed ja kuldnokad, kes on oma pesitsuspaigaks valinud kohalikud Eesti rannikud, sood ja metsad, enamjaolt juba kohal.

Kui valjuhäälsed hane- ja luigeparved saabuvad siitsamast Euroopast, siis kaugelt Aafrikast on pärale jõudnud valge ja must toonekurg. Möödunud soe nädalavahetus tõi mustalt mandrilt kohale ka esimesi putuktoidulisi, näiteks kivitäksi.

Eestisse pesitsema jäävate lindude arvukus on erinev. Kui metsvinte on mitu miljonit ja neid võib leida kõikjalt, kus leidub puid, siis näiteks siniraage võib Eestis Sellise sõnul pesitseda ainult kaks paari.

Tavapäraselt jõuavad paljude liikide puhul esimestena kohale isaslinnud, kes võitlevad liigikaaslastega territooriumi pärast, mõned päevad hiljem saabuvad emaslinnud.

Esimeste julgete isaslindude saatus on sageli kaalukausil. Teisalt võib risk end ära tasuda ja isaslinnul õnnestub hõivata parim pesitsuspaik, mis on kindlaim garantii paarilise leidmiseks.

Külmade ilmadega varitseb linde oht hukkuda maanteel, kust nad parvedena toitu otsivad. “Seal märgatakse neid alles siis, kui auto suure kiirusega parve sisse sõidab,” tõdes Mati Kose.

Eestisse on jõudmas veel pääsuke, kägu, ööbik, rukkirääk, lehelinnud ja paljud väikesed värvulised. Nende saabumise suurem laine jääb aprilli lõppu ja mai algusesse.