Eestist väljaränne on Balti riikidest väikseim

Ametliku rändestatistika järgi lahkus aastatel 2000 kuni 2009 Eestist 31 893 inimest, Lätist ja Leedust on see oluliselt väiksem näitaja.

Täna esitletava inimarengu aruandest võib lugeda, et Balti riikidest mõjutab ränne kõige enam Leedut, kust lahkus 143 363 inimest. Lätist lahkus neil aastatel 44 485 inimest.

See teeb Eesti rändesaldoks 14 261, Lätil 30 228 ning Leedul 100 045.

Ainuüksi 2009. aastal lahkus Leedust ligi 22 000 inimest, Lätist 7388 ning Eestist 4647 inimest.

Sealjuures märgitakse aruandes, et ametlik statistika alaregistreerib tegelikku rännet 30 kuni 60 protsendi ulatuses, kuid võib näidata üldisi suundumusi.

Tegelikult käib Eestist välismaal tööl vähemalt viis korda rohkem inimesi, kui näitavad registreeritud andmed väljarände kohta.

Hinnanguliselt töötas näiteks 2007. aastal välismaal keskmiselt 15 000 kuni 20 000 eestimaalast kvartalis, 2009. aastal ulatus nende arv üle 20 000 kuni 30 000.

Tööpuudus jääb pikaajaliseks probleemiks

Majandusteadlane Raul Eamets märkis aruandes, et töötajate väljaränne on üks neid puhvreid, mis võimaldab tööpuudust madalal hoida ja suurendada tööturu paindlikkust.

Eamets hindas, et kokkuvõttes reageerisid balti riikide tööturud majanduskriisile kiirelt ja paindlikult — vähendati tööaega ja palku, koondati töötajaid.

Ta prognoosis, et majanduskasvu taastudes tööaja- ja palgakärped kaotatakse ning taastub kriisieelne olukord. Kuid oodata on kõrge tööpuuduse kujunemist Balti riikide pikaajaliseks probleemiks.