Eestist sai UNESCO kultuurikomitee liige


UNESCO rahvusvahelises komitees, mis tegeleb kultuuriväärtuste kaitsega relvakonflikti korral, esindavad Eestit muinsuskaitseameti ja kaitseministeeriumi eksperdid.
UNESCO rahvusvahelises komitees, mis tegeleb kultuuriväärtuste kaitsega relvakonflikti korral, esindavad Eestit muinsuskaitseameti ja kaitseministeeriumi eksperdid.Foto: Andres Putting

Eile, 3. detsembri õhtul valiti Eesti UNESCO rahvusvahelisse komiteesse, mis tegeleb kultuuriväärtuste kaitsega relvakonflikti korral. Komiteesse kuulub 12 riiki ja Eestit esindavad komitees muinsuskaitseameti ja kaitseministeeriumi eksperdid.

"Tänapäeva erinevates konfliktikolletes näeme sageli inimeste identiteedi jaoks oluliste kultuuriväärtuste ründamist ja rüüstamist. Tõsine probleem on ka kultuurivaradega ebaseaduslik kaubitsemine ja väljavedu, eriti puudutab see religioosset pärandit ja arheoloogilisi leide. Seetõttu on Haagi konventsioon ja selle lisaprotokollid väga aktuaalsed," ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

1954. aasta Haagi konventsiooni teise protokolli komitee seisab hea kultuuriväärtuste kaitse eest relvakonflikti korral, suunab protokolli tõhusamat rakendamist maailmas, arutab kultuuriväärtuste võtmist tõhustatud kaitse alla, otsustab teise protokolli fondi vahendite kasutamise üle ja hindab protokolliosaliste aruandeid protokolli rakendamise kohta. Koos Eestiga valiti neljaks aastaks komiteesse Austria, Kreeka, Maroko, Nigeeria ja Tšehhi. Komitees jätkavad 2021. aastani Itaalia, Jaapan, Armeenia, Kambodža, Egiptus, El Salvador. Eestit esindavad komitees Janika Turu Muinsuskaitseametist ja Kaur Kittus Kaitseministeeriumist.

Konventsioon tekkis II maailmasõja järel, kui paljud kultuuriväärtused olid purustatud ja suur hulk kunsti sõjatrofeena kolmandatesse riikidesse viidud. 1954. aastal võeti vastu ka konventsiooni esimene protokoll, mis käsitleb riikide kohustust takistada kultuuriväärtuste väljaviimist okupeeritud territooriumilt, keelust hoolimata välja viidud kultuuriväärtuste hoiule võtmist ja kohustust need relvakonflikti lõppedes tagastada. Süsteemi tõhustamiseks võeti 1999. aastal vastu konventsiooni teine protokoll, mis jõustus 2004. aastal. See tõi sisse tõhustatud kaitse süsteemi inimkonnale väga oluliste kultuuriväärtuste jaoks. Samuti sätestas teine protokoll individuaalse kriminaalvastutuse mälestiste hävitajatele või rüüstajatele ja asutas 12-liikmelise komitee kultuuriväärtuste kaitse edendamiseks ja konventsiooni rakendamiseks.

Eestis tegutseb relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsiooni protokollide rakendamise ühiskomisjon. Kultuuriministeerium ja Kaitseministeerium on sõlminud koostöömemorandumi, mis tõhustab kahe ministeeriumi koostööd.