Eestisse võidakse rajada tuumajaam

Tallinna Tehnikaülikooli professor Olev Liik väitis kolmapäeval energeetikakonverentsil, et Eestisse on reaalne tulevikus rajada tuumaelektrijaam.

“Praegu on veel probleem selles, et Eesti on liiga väike tuumajaama jaoks, kuid valdkonna arengud toimuvad ka väiksemate tuumareaktorite suunas,” rääkis Liik. “Tuumajaama rajamine sõltub muidugi poliitilisest otsusest,” lisas ta.

Liik möönis, et Eestis ei ole tuumajaama rajamiseks infrastruktuuri, näiteks ka koolituse näol, veel arendama hakatud.

Eesti ümbruse tuumajaamad asuvad praegu Leningradi oblastis, Soomes ja Leedus. “Euroopa Liit soovitab küll tuumaenergia programmid üle vaadata, kuid tõdeb, et ilma tuumaenergiata ei saa hakkama ka edaspidi,” lisas professor Liik.

Praeguse Eesti Gaasi nõuniku, energeetikaspetsialisti Arvi Hamburgi sõnul võttis Eesti NSV ülemnõukogu 1990. aastal vastu otsuse, et tuumajaama rajamise juurde ei tulda enne 2010. aastat ning jaama rajamiseks tuleb korraldada referendum koos naaberriikidega.

Lahkuva majandusministri Henrik Hololei sõnul saab põlevkivienergiat kasutada veel 10 aastat, juhul kui midagi tootmise kvaliteedi parandamiseks ette ei võeta, ning vähemalt 30 aastat, kui teha valdkonnas kõvasti arendustööd.

Eesti peab seoses Euroopa Liitu astumisega otsustama ka elektrituru avamise, mille puhul hakkaks Eesti Energia tootmisüksustega konkureerima veel umbes kümme lähiümbruse suuremat elektritootjat.

Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov pooldab Eesti Energia tootmise, elektrivõrgu ja müügiüksuse lahutamist eraldi äriühinguteks, mis tagaks konkurentsi elektriturul.

Euroopa Liit soovib 2010. aastaks jõuda ka 22 protsendini taastuvenergiani, 1999. aastal oli selle osakaal 14,4 protsenti. Arvi Hamburg ütles ETAle, et Eestis toodetakse praegu taastuvenergiat, nagu hüdro- ja tuuleenergia koos turba- ja hakkepuidu põletamisega vaid umbes ühe protsendi ulatuses.