Eestisse on rändekava alusel jõudnud 142 pagulast

 (129)
Eestisse on rändekava alusel jõudnud 142 pagulast
Foto: Priit Simson

Eestisse on saabunud kokku 142 Euroopa rändekava alusel ümberasustatavat ja -paigutatavat pagulast, neist 22 möödunud nädalal Süüriast. Üks kuueliikmeline pere on püsivalt lahkunud ja umbes 30 viibib välismaal.

Eestisse jõudis eelmisel nädalal viis uut pagulasperet ja nõnda on siia alates läinud aasta märtsist saabunud kokku 142 sõjapõgenikku. Aprillis saabunud viiest perest kolm on nelja- ja kaks viieliikmelised. See on kõige suurem hulk pagulasi, mis ühes kuus Eestisse jõudnud. Tulid nad kõik läbi Kreeka Süüriast, nagu enamik Eestisse rändekava alusel toodud peredest.

Püsivalt lahkunud on Eestist üks kuueliikmeline pere. Mäletatavasti läks Iraagist pärit mees jaanuaris tagasi kodumaale ja aprilli alguses järgnes mehele ka tema naine koos nelja lapsega, kellest väikseim sündis Eestis. Peale selle on hulk pagulasi alates veebruarist järgemööda läinud välismaale. 11. aprilli seisuga viibis välismaal kuus perekonda, kokku 31 inimest. Kuu aega varem oli välismaal umbes 25 inimest.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali ütles märtsis Delfile, et reisiplaane ei pea pagulased kooskõlastama, sest rahvusvahelise kaitse saanuil on samad õigused ja kohustused, mis igal alalisel Eesti elanikul ja reisiplaanid on nende eraelu. Siiski on üldiselt põgenike tugiisikud reisidega kursis, sest nad teevad oma klientidega tihedalt koostööd.

Seotud lood:

Paari nädala eest kirjutasime, et võib eeldada, et enamik pagulastest, kes on juba pikemat aega välismaal, ei plaani siia naasta. Kõige tõenäolisem sihtriik, kuhu põgenikud on reisinud, on Saksamaa, kus ootab ees suurem pagulaste kogukond ning mitmel perel on sugulasi. Kuna esimesed pered lahkusid veebruaris, reisivad nad seaduslikult. Eestisse saabunud pagulastel on õigus 180 päeva jooksul viibida 90 päeva Eestist eemal ja seni keegi neist lubatud eemalviibimise aega ületanud ei ole.

Kauem kui 90 päeva välisriigis viibinud saadetakse vahelejäämisel tagasi Eestisse. Rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatud põgenikel on tähtajaline riigis viibimise õigus, mistõttu võib Eestist liiga pikaks ajaks lahkumine tähendada seda, et varjupaigataotlust ei pikendata. Sellisel juhul on võimalik pagulased tagasi kodumaale saata, kuid ainult siis, kui riigis puudub oht nende elule, nende inimõigusi ei rikuta ning neid ei ähvarda piinamine. Kui koduriigis pole inimesel turvaline, on võimalik ta saata ka kolmandasse riiki.

Eestisse ümberpaigutatud ja -asustatud pagulased on läinud elama Harjumaale, Järvamaale, Tartumaale, Lääne-Virumaale, Läänemaale, Viljandimaale, Pärnumaale ja Põlvamaale.

Mõnel põgenikul on paraku olnud ka kohanemisraskusi. Mullu novembris vahistati Haapsalus elava Süüria perekonna perepea, kes väidetavalt ähvardas oma naise tappa. Ta on siiani vahi all ning kohus arutab juhtumit kevade teises pooles. Aprilli alguses aga võeti vahi alla Tallinnas Lasnamäel elanud Süüria põgenik, keda kahtlustatakse oma abikaasa süütamises.

Sel kolmapäeval kirjutasime, et Haapsalu pagulaspere üksikema läks koos kolme lapsega naiste varjupaika, kuhu pere jääb teadmata ajaks. Perega Eestisse saabunud pereisa elab lastest eraldi ja töötab Tallinnas. Üprus-Tali osutas, et tugiisikutele ja teistele spetsialistidele korraldatakse koolitusi, muuhulgas traumajärgse stressi ning lähisuhtevägivalla varaste märkide ära tundmise ja neile reageerimise teemal.