Kaks aastat tagasi kokku lepitud Euroopa rände tegevuskava raames toimunud rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamise ja -asustamise programmi käigus saabus Eestisse 175 põgenikku.

Soovitud 550 põgenikku ei õnnestunud vastu võtta mitmel põhjusel. Põgenikud ise ei olnud Eestist huvitatud, samuti soovis Eesti põgenike tausta kontrollida ja ka see polnud kõige lihtsam ülesanne. Lisaks hakkasid paljud Eestisse saabunud peatselt peale kohalejõudmist lahkumist planeerima. Eestist on lahkunud 19 peret ehk 87 inimest. Alles on 88 inimest.

Selle aastaga otsustas valitsus tõmmata sellele programmile joone alla, aga samas võeti sel nädalal vastu otsus võtta kahe aasta jooksul Türgist vastu 80 põgenikku. See on Eesti vastus Euroopa Komisjoni ettepanekule võtta väljastpoolt Euroopa Liitu vastu 50 000 põgenikku.

Siseministeeriumi pressiesindaja Mari Rebane kommenteeris, et Eestisse asustatakse ümber ainult rahvusvahelise kaitse saanud inimesed, teisisõnu sõjapõgenikud.

Nüüd jätkub sama protsess nagu seni ehk Eesti eksperdid selgitavad kohapeal intervjuusid tehes välja, kas need inimesed vajavad rahvusvahelist kaitset ning kas nad sobivad Eestisse ümber asustamiseks.

Ümberasustamiseks ei ole olemas kohustuslikku kvooti, vaid iga riik otsustab ise oma vastuvõtuvõimekuse üle. Eesti võimekus on viimase kahe aasta kogemuse põhjal ligikaudu 40 inimest aastas, sest umbes nii palju ümber paigutatud ja -asustatud inimestest on siia aastas elama jäänud.

See arv näitab siseministeeriumi hinnangul, et järelikult me umbes nii palju inimesi aastas suudamegi Eesti ühiskonda vastu võtta ja integreerida, tagades samas ühiskonna turvalisuse.

Eesti leppis oma maksimaalse vastuvõtuvõimekuse kaks aastat tagasi ning see ei suurene. Järgnevatel aastatel ümberasustatavad 80 rahvusvahelise kaitse saajat kuuluvad 2015. aastal kokkulepitud 550 hulka.

Otsused, kes saavad rahvusvahelise kaitse ja kes saadetakse tagasi, tehakse ära juba neis kolmandates riikides asuvates põgenikelaagrites, kust ümber asustatakse. Euroopa Komisjoni ettepaneku mõte on vähendada rändesurvet Euroopa Liidu välispiirile ja viia rändeprobleemiga tegelemine tervenisti Euroopa Liidust välja.

Samuti on tagasisaatmine kiirem siis, kui see toimub Euroopa Liidust väljas. Seetõttu tegigi Euroopa Komisjon ettepaneku asustada rahvusvahelise kaitse saajad ümber kas rände lähteriikidest või siis rändeteekonna äärde jäävatest riikidest. Seega asustatakse ümber rahvusvahelise kaitse saajad Türgist, Jordaaniast, Liibanonist ning Liibüast, Egiptusest, Nigerist, Sudaanist ja Tšaadist.

Ümberasustamine pole siseministeeriumi teatel ainus viis Põhja-Aafrikast lähtuva rändesurve leevendamiseks. Samamoodi annavad liikmesriigid oma rahalise panuse Euroopa Liidu Aafrika Usaldusfondi Põhja-Aafrika harusse ning saadetakse eksperte ELi piiriagentuuri Frontex ja varjupaigaagentuuri EASO.

Kokku asustatakse ümber 50 000 inimest

Euroopa Komisjoni üleskutsele vabatahtlikult inimesi ümber asustada on reageerinud kokku 19 liikmesriiki, kes on lubanud kokku asustada kolmandatest riikidest ümber 39 758 inimest: Prantsusmaa 10 200, Rootsi 8750, Suurbritannia 7800, Belgia 2000, Bulgaaria 110, Horvaatia 200, Küpros 69, Eesti 80, Soome 1670, Iirimaa 1200, Itaalia 1000, Leedu 50, Luksemburg 200, Malta 20, Holland 3000, Portugal 1010, Rumeenia 109, Sloveenia 40 ja Hispaania 2250.

Mitu riiki on taotlenud oma arvu esitamiseks lisaaega seoses riigis hiljuti toimunud valimistega ja uue valitsuse kokkupanekuga. Seega võib oletada, et Euroopa Komisjoni ettepanek asustada vabatahtlikult ümber kokku 50 000 inimest saab tervenisti tehtud.

Liitu