Nii Baltimaades kui ka Euroopa Liidu riikides haruldaseks leiuks peetava võltspasside tehase paljastasid piirivalve infoosakonna ohvitserid 3. novembri öösel ühest Nafta tänava korterist, kirjutab Postimees. Kui ohvitserid vaid lihtsa kellahelina peale korterisse lasti, õmblesid 27-aastane graafik Heiki ja tema sama vana advokaadist elukaaslane Vaike parasjagu kokku järjekordset Soome võltspassi.

Kolmetoalise korteri kööktoast leiti läbiotsimise käigus dokumentide kiletamise masin, kabinetist arvuti, kus oli parajasti käsil Soome passi töötlemine ning kaminast Eesti ja Soome passidest väljarebitud isikuandmete lehekülgi.

Infoosakonna juhi Inge Lindsaare sõnul oli kuus tundi väldanud läbiotsimise üllatavaim leid kodakondsusameti reljeefpitsat, mis kinnitab passi ja selle omaniku pildi ühtekuuluvust. Nii see kui hulk firmade ja riigiasutuste teisi erinevaid pitsateid tuli päevavalgele köögiseina sisse peidetud seifist.

Heiki toodangu kvaliteet üllatas isegi piirivalve eksperte, kes ei ole varem näinud nii professionaalselt võltsitud Eesti ja Soome passe. Ka võltsiti töökojas Soome, Eesti, Briti ja Kreeka juhilube, erinevaid panga- ja notaridokumente, abielutunnistusi ja muid ametlikke pabereid.

Süüdistuse järgi võltsis Heiki ehtsaid passe, mille narkomaanid või taskuvargad olid näpanud. Rebides passist välja isikuandmete lehekülje, skaneeris ta selle arvutisse, kustutas lehelt graafikaprogrammide abil vaid endise omaniku nime- ja isikukoodi ning kirjutas lahtritesse uued.

Kui uus võltslehekülg oli värviprinterist väljunud, kleepis ta sellele pildi, kiletas, lõi pitsatid ning õmbles siis vanasse passi.

Et passi numbri andmebaasis kontrollimine reedab võltsingu kohe, oli Heiki ohvitseride andmeil kõiki oma kliente ka hoiatanud, et Eesti passi ei tohi kunagi kasutada Eestis ja Soome passi Soomes.

Infoohvitseride andmetel olidki Heiki peamised kliendid Lääne-Euroopa riikidest, kellel on kas mõne riigi viisakeeld või on ta koguni rahvusvaheliselt tagaotsitav.

Kuidas Heiki Euroopast kliente leidis, selgitab üks tema arvutist leitud kiri, kus ta end ühe Aafrika riigi saatkonna töötajaks nimetades reklaamib, mis passe ja kui hästi ta võltsib. Samuti on end Briti kõrgkooli vilistlaseks nimetav Heiki ohvitseride sõnul palju reisinud ja omab enda väitel ühes Euroopa riigis firmat.

3000 kuni 5000 krooni maksva passi tellimuse esitasid kliendid Euroopast tavaliselt telefoni teel. Uusi tellimusi tuli isegi siis, kui mees oli juba nädalaid vahi all olnud.

Piirivalvurid ei julge oletada, kui suur hulk Heiki võltstoodangust Euroopas ringelda võib. Mehe arvuti kolmelt kõvakettalt leitud materjalid annavad alust oletada, et passe võib olla palju. “Teame, et ta tegutses vähemalt kaks kuud,” lisas Lindsaar.

Seda teavad ohvitserid tänu kiirkullerifirmale DHL. Heiki käis DHL-i kontoris korduvalt ühte Euroopa riiki pakki saatmas nii, et saabus alati viis minutit enne kontori sulgemist. End inglasena esitlenud Heiki tekitas DHL-i töötajates viimaks sedavõrd kahtlust, et ta pakk avati ja seal sees olnud kahest Eesti passist ja kahest juhiloast teatati piirivalvele.

Nii Heiki kui vahistamise ajal Eesti advokatuuri kuulunud vandeadvokaadi abi Vaike peavad jääma vähemalt kuni 3. jaanuarini arestimajja. Mõlemale on esitatud süüdistus kolme erineva võltsimisparagrahvi järgi, mille eest ähvardab neid kuni viie aasta pikkune vangistus.