Eestis vangistatakse rohkem alaealisi kui Soomes ja Norras kokku
Muudes kinnistes lasteasutustes on toime pandud süütegude tõttu luku taga enam kui sada last. Ainuüksi alaealiste vangide suhtarvult on Eesti oma näitajatelt Euroopa riikide tipus, näiteks vangistatakse Eestis rohkem lapsi kui Norras ja Soomes kokku. Üks põhjus selleks on olnud alternatiivsete ja mõjusate meetmete puudumine, mida saaks rakendada kogukonnas.
Viimastel aastatel on alaealiste kinnipeetavate arv Eestis püsinud 20-30 piires ja enamik alaealisi jõuab vanglasse varavastaste kuritegude või kergemate vägivallakuritegude tõttu. Meessoost noorukid veedavad karistuse Viru vangla noorteüksuses. Alaealised neiud satuvad vanglasse aga üsna harva, nende arv on viimastel aastatel kõikunud 0 ja 5 vahel ning nende kinnipidamise eest vastutab Tallinna vangla.
Vangistus loob suletud ringi
Vanglasse sattuvaid noori iseloomustab enamasti raske ja keeruline minevik. Katkised peresuhted, mõnuainete tarvitamine, koolikohustustest hoidumine ja probleemne tutvusringkond kuuluvad raskete õigurikkumistega noore elutee tüüpvalemisse, mille seljatamine nõuab pingutust ja pühendumist kogukonnalt, ametnikelt, noorelt endalt ning tema perekonnalt.
Enamik noori kasvab probleemkäitumisest välja ja neid on võimalik aidata, kui keskenduda õigusrikkumise kõrval probleemi tegelikule algele. Raskete õigusrikkumistega noorte vangistamine võib küll teenida ühiskonna õigustunnet, kuid noorte puhul peaks uute rikkumiste ennetamine ja õiguskuuleka käitumise soosimine ehk karistuse kasvatuslik aspekt olema olulisem kui kitsalt teole reageerimine. Noorte puhul eeldame, et õigusjumalanna klapid eemaldatakse kohtumõistmise ajaks, et oleks võimalik doseerida karistusi ja mõjutusvahendeid vastavalt noore indiviidile.
Kogemus on näidanud, et noorte vangistamine ei vii enamasti eduni ega lahenda noore tegelikke probleeme, pigem on tulemus vastupidine. Suletud vanglasüsteemis, kus positiivseid eeskujusid on keerukas leida, kehtivad omad reeglid ja väärtussüsteem, mis kujundavad paratamatult selle keskmes viibija teadmisi, hoiakuid ja oskusi. Kinnised noorteasutused saavad siiski teatud noorte puhul ka positiivset mõju avaldada ning neid probleemide nõiaringist säästa, kuid seda eeldusel, et ka luku taga olles on noore ümber palju toetavaid täiskasvanuid, toetatakse peresuhteid ning ollakse tihedas kontaktis välismaailmaga. Eestis on küll selle olukorrani pikk tee minna, kuid esimesed sammud on astutud ning ka laste erikohtlemine saab ka vanglas üha enam nähtavamaks. Kuid jäägu tühjas basseinis ujumaõppimine, mida sotsialiseerimine kinnises keskkonnas ju on, siiski võimaluseks, mida kasutada vaid olukorras, kus tuleb valida halbade variantide seast kõige vähem kahjulik.
Kaasaegne alternatiiv vangistusele
Alaealiste vangistamise kaasaegse alternatiivina rakendatakse Eestis alates 2015. aasta jaanuarist mitmedimensioonilist sekkumisprogrammi MDFT (multidimensional family therapy), mis on suunatud tõsiste õigusrikkumistega noorte ja nende perede abistamiseks. MDFT on tõenduspõhine lähenemine, mis aitab jõuda püsivamate muutusteni ning vähendada noorte riskikäitumist. Selle käigus tegeletakse süüdlase otsimise asemel süsteemselt nii noore enda, tema vanemate, pere kui ka oluliste pereväliste inimeste ja asutustega nagu kool, õpetajad, sõbrad. Eesmärk on aidata rajada usalduslikud peresuhted, õpetada uusi käitumisviise ja ennetada kriminaalkarjääri süvenemist. Selleks, et tuua noore elus pöördeid, ei saa me piirduda vaid sellega, et tegeleme ainult tema endaga – eesmärk on muuta keskkonda läbi muutuste nende inimeste käitumises, kes on noore ümber.
MDFT programmi rakendatakse alaealiste puhul ka Eesti vangla- ja kriminaalhooldussüsteemis ja ehkki programm ei ole loodud spetsiifiliselt kinnistes asutustes kasutamiseks, on see end hästi tõestanud. Nõustamisprogrammi eesmärk on muuhulgas motiveerida muutusi, säilitada side vangistuses viibiva noore ja tema pere vahel, pakkuda vangistuses viibivale noorele ja tema perele professionaalset ning usalduslikku toetust. Keegi ei pea ju normaalseks olukorda, kus asutuses võidakse noorega teha intensiivset tööd muutumise nimel, kuid koju tagasi minnes pole seal midagi muutunud – seda olukorda aitabki MDFT rakendamine kinniste asutuste noorte puhul ära hoida.
MDFT sekkumisprogramm on suunatud 11-19-aastastele lastele ja noortele. Eestis tegutseb täna 18 psühholoogia ja sotsiaaltöö taustaga MDFT terapeuti, kellest Viru vangla meeskonnas 4. Programmi on läbinud üle 110 pere ja hetkel on töös ligi 100 juhtumit. Lähitulevikus on eesmärk integreerida MDFT ka muude kinniste lasteasutustese igapäevatöösse.
