Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul otsib ministeerium koostöös kohalike omavalitsustega aina laienevale osakoormuse probleemile lahendust.

Õpetajate ametikohtade arv on viimastel aastatel küll tõusnud, kuid juba viimased kaheksa aastat töötab õpetaja Eestis keskmiselt 0,83 koormusega. Uuringud aga näitavad, et paljud osalise koormusega õpetajad sooviksid täiskoormust.

"Selle probleemi lihtne lahendus oleks, et kaks lähedal asuvat kooli võiksid jõud ühendada ja õpetaja saab koormuse täis," selgitas minister. "Aga õpetaja jaoks tähendab see teinekord väga pikki vahemaid."

Reps möönis, et kuna ka sisemigratsiooni uuringud näitavad, et inimesed suunduvad linnadesse, siis ei ole õpilaste arvu kasvu maakohtades ka oodata. Õpilaste arv kasvab peamiselt Tartu- ja Harjumaal.

Ühe lahendusena tõi minister välja võimaluse jätta maapiirkondadesse pisemad koolid, näiteks kuue- või neljaklassilised. "Seni, kuni koolide püsima jäämine on kogukonna otsustada, seni riik sekkuda ei saa," lisas ta.

Eesti väikseimas koolis õpib pelgalt kaheksa õpilast

Võru maakonnas väikeses Misso külas asub Misso kool, mis möödunud aasta seisuga kandis Eesti kõige väiksema, õpilaste arvu poolest, kooli tiitlit. Seal õppis eelmisel õppeaastal kaheksat usinat õppurit. Nende heaolu ja teadmiste eest hoolitses üheksa töötajat, kellest viis on pedagoogid.

Samal ajal on Eesti suurimaks kooliks Harjumaal Keila linnas asuv Keila kool, kus õppis mullu lausa 1408 õpilast. Keila kooli õpilased on jaotatud kahe koolimaja vahel: Pargimaja ja Põhjamaja. Pargimajas asub algkooli osa.