Eestis sureb vähki aastas ligi 3500 inimest
Vähk on üle maailma üks peamisi surmapõhjuseid. Igal aastal saab üle 12 miljoni inimese vähidiagnoosi ning sellesse haigusesse sureb 7,6 miljonit inimest. Rahvusvahelise Vähivastase Liidu UICC hinnangul kasvab 2030. aastaks uute vähijuhtude arv 26 miljoni ning surmade arv 17 miljonini. 70 protsenti vähisurmadest on registreeritud madala ja keskmise sissetulekuga riikides, teatas tänasel vähi vastu võitlemise päeval tervise arengu instituut.
Kõige enam levinud vähitüübid on meestel ja naistel erinevad. Maailmas sureb mehi kõige enam kopsuvähki, järgnevad maovähk, maksavähk, käär- ja pärasoolevähk, söögitoruvähk ja eesnäärmevähk. Naiste seas on kõige suurem suremus rinnavähki, kopsuvähki, maovähki, käär- ja pärasoolevähki ja emakakaelavähki.
Eestis haigestuvad mehed kõige sagedamini eesnäärmevähki, kopsuvähki ning käär- ja pärasoolevähki. Naistel on kõige sagedamini rinnavähki, nahavähki ning käär- ja pärasoolevähki. Naiste esikümnes on ka emakakaelavähk, millesse haigestumine on Eestis suhteliselt kõrge ning kopsuvähk.
Ekspertide hinnangul on umbes 40 protsenti vähijuhtudest ennetatavad. Vähiriski saab oluliselt vähendada läbi lihtsate meetmete: loobudes suitsetamisest ning vältides passiivset suitsetamist, piirates alkoholitarbimist, vältides ülemäärast päevitamist, säilitades tervislik kehakaal ning vaktsineerides end viirusinfektsioonide vastu, mis suurendavad vähiriski.
Suitsetamine põhjustab 80-90 protsenti kõigist kopsuvähi surmadest ja umbes kolmandiku kõikidest vähisurmadest. Alkoholi puhul on oluline teada, et neil, kes tarvitavad 100 grammi alkoholi päevas suureneb võrreldes mittejoojatega 4-6 korda risk haigestuda suu-, kõri-, rinna-, soole- ja maksavähki. Samuti näitavad uuringud, et igapäevane portsjon (80-100 grammi) puu- või köögivilju vähendab suuvähi riski umbes 20 ja maovähki riski umbes 30 protsenti.
