Eestis sureb vähki 3500 inimest aastas
Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul on nii suremuse kui ka haigestumuse põhjustajana on vähk teisel kohal. Esimesel kohal on vereringeelundite haigused.
„Kui kogu vähihaigestumuse tase Eestis on Euroopa mastaabis keskmine, siis torkab silma sage haigestumine ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse, samuti suur suremus ja vähihaigete lühike eluiga võrreldes Euroopa arenenud riikidega,” ütles Aab.
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Onkoloogide Seltsi koostöös valminud riiklik vähistrateegia seab eesmärgiks vähendada haigestumuse levikut ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse ja vähisuremusse. Eesmärgiks on pikendada ka vähihaigete eluiga ja –kvaliteeti.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurme sõnul seab aastateks 2007-2015 koostatud riikliku strateegia eesmärgiks, et võrreldes praeguse tasemega haigestuks vähki alates aastast 2015 ligi 300 inimest ehk 5% vähem Eesti elanikke ning vähki sureks aastas ligi 350 inimest vähem. Sealhulgas on eesmärgiks vähendada eelkõige haigestumist ja suremust ennetatavatesse vähkidesse nagu seda on kopsuvähk ja rinnavähk.
Vähisuremuse ja haigestumuse vähendamiseks tuleb Nurme sõnul rakendada tervet abinõude kompleksi, sh tõsta Eesti elanike teadlikkust välditavatest vähiriskidest ja saavutada püsiv positiivne muutus kogu elanikkonna tervisekäitumises.
„Umbes kolmandik vähi haiguskoormusest kaob kui vähendame peamisi riskitegureid,” ütles Nurm. „Riskide maandamiseks tuleb vähendada tubaka- ja alkoholitarvitamist, suurendada kehalist aktiivsust, toitudes tervislikult ja tasakaalustatult, kasutada tervislikke toiduvalmistamisviise, vähendada riske töökeskkonnas ja vältida ultraviolettkiirgust,” loetles Nurm.
Strateegia rakenduskavas kirja pandud tegevused on suunatud tubakatoodete tarvitamise vähendamisele noorte seas, passiivse suitsetamise vältimisele, suitsetajate abistamisele tubakast loobumisel. Kavas on läbi viia toiduvalmistamise tehnoloogia alaseid teavituskampaaniaid tootjatele, toitlustajatele ja elanikkonnale, tugevdada toidujärelevalvet ja arendada seiret keemiliste saasteainete sisalduse üle toidus ja mõjutada tootjaid täiustama tehnoloogiaid toiduohutuse suurendamiseks.
Nurme sõnul on vähiriskide maandamiseks töö- ja elukeskkonnas eriti oluline vähendada tervisele ohtlike vähki tekitavate kemikaalide kasutamist Eesti tööstuses.
Lisaks ennetustegevusele on strateegias olulisel kohal vähktõve varane avastamine sõeluuringutega, kasvajate diagnostika ja ravi, samuti taastus- ja palliatiivse ravi teenused.
Strateegia ühe osana planeeritakse vähiravi sisukamaks ja läbimõeldumaks korraldamiseks luua vähiravi kvaliteedi komisjon, kus oma eriala parimad spetsialistid analüüsivad ravikorraldust ja –tulemusi.
See, et haigus avastatakse hilja ja on juba kaugele arenenud, on sageli tingitud hilisest arstile pöördumisest. Kaasaegsete diagnostikameetoditega on võimalik vähktõve avastamine juba varases arengustaadiumis. Samuti on võimalik hinnata haiguse levikut organismis. Strateegia ühe osana planeeritakse detailsete diagnostika-ja ravijuhiste uuendamist ja tutvustamist, mis arvestaksid EL -s aktsepteeritud tavasid ja juhiseid. Maksimaalselt hea elukvaliteedi tagamiseks on oluline samaaegselt raviga taastada häirunud funktsioone või kohaneda puudega vähihaigete taastusravi kaudu. Vajadusel kindlustada haigele küllaldane vaevuste leevendamine ja toetus kuni surmani, kaasaarvatud pere toetamine.
Strateegia väljatöötamisel olid ministeeriumi partneriteks Eesti Onkoloogide Selts, Vähiliit, Onkoteraapia Selts, Radioloogide Selts, Tervise Arengu Instituut, Tervishoiuamet, Eesti Haigekassa, Tervisekaitseinspektsioon, Kemikaalide Teabekeskus, SA Vähi Sõeluuringud, SA Kodune Toetusravi.
Vähistrateegiat tegevuskava hakkab ellu viima Tervise Arengu Instituut. Kogu strateegia eelarve on sel aastal 7,5 miljonit krooni.
