Eestis siirdati esimest korda lapsele kopsud

Veebruari alguses siirdati Tartus kopsud 15-aastasele Põlvamaal elavale Valterile, kes põeb harvaesinevat hingamiselundeid ja seedesüsteemi haaravat haigust. Haigusest hoolimata on Valter väga elurõõmus ja andekas poiss.

Sündides oli Valter täiesti tavaline laps – kaalus kolm kilogrammi ja oli 48 sentimeetrit pikk. Pooleaastaselt tekkis poisil aga sageli bronhiit ja seejärel ka bronhioliit, mis on peenikeste kõhredeta bronhiharude põletik. Järgnesid ka kopsupõletikud, misjärel arstid enne Valteri aastaseks saamist avastasid, et tal on tsüstiline fibroos. See on haruldane ja ravimatu haigus, millega on Eestis elatud 30-aastaseks ja vanemakski, vahendas ERR.

Peale selle on Valteri kopsudes ka bakter, mida peab ravimitega tagasi hoidma, kuid millest vabaneda ei ole võimalik. Valteri ema rääkis „Ringvaatele” veebruari esimestel päevadel, et poisi kopsud on väga nõrgaks jäänud ja ta on kopsusiirdamise järjekorras. „Haigus paneb mind rohkem köhima, mul on võhma vähem,” rääkis Valter ise. Haiguse kontrolli all hoidmiseks võttis ta erinevaid ravimeid.

Valteril on haiguse tõttu ka kasvulangus, mistõttu süstib ta igal õhtul kasvuhormooni. Lisaks sellele tarvitab ta sonditoitu, mis on aidanud poisil kaalus juurde võtta. Sonditoit on küll päris kallis – iga kuu kulub sellele 400 eurot –, kuid praegu aitavad sonditoidu eest tasuda lastefond ja Valgjärve vallavalitsus.

Aasta jagu oli Valteril kõik korras, kuid detsembris tekkis tal õhkrind. „Tal oli tekkinud kopsu ja rindkere vahele õhk, mistõttu parempoolne kops oli täiesti kokku surutud, ta ei saanud sellega hingata,” meenutas Valteri ema. Õhu välja saamiseks tehti poisile paremale poole rindkeresse väike ava, kuhu paigaldati pisike toru, mille kaudu õhk tasapisi välja tuli.

Valter on ise sealjuures väga vapper ja positiivne. Ravimite võtmise ja vajalike näitajate mõõtmisega saab ta ise hakkama. Valter käib 9. klassis ja ta on väga osav arvutaja. Ta tegeleb pranglimisega, mis on kiirarvutamine. Pranglimises tuleb liita, lahutada, jagada, korrutada ja võrrelda ning seda kõike kiiresti ja segamini. Maakonna arvestuses on Valter poiste seas kiirarvutamises esimene.

Pärast põhikooli plaanib Valter minna gümnaasiumi. „Ma arvan, et ma lähen Otepääle, aga ka Tartu on väike protsent – oleneb, kuidas ma endaga hakkama saan,” rääkis Valter, kes on mõelnud pärast gümnaasiumi õppima minna juurat, kaalunud ka näitlejaametit ja viimasel ajal mõelnud arstiks saamisele, kuna ta teab meditsiinist juba omajagu.

Mõni päev pärast „Ringvaate” külaskäiku sai Valteri ema kõne ja poiss kutsuti Tartusse haiglasse. 5. veebruaril siirdati talle nimelt Tartu ülikooli kliinikumis uued kopsud. Doktor Tanel Laisaare juhtimisel viidi läbi operatsioon, mis kestis ligi kuus tundi. Valter on esimene laps Eestis, kellele on siirdatud uued kopsud. Valteri ema sõnul läheb poisil taastumine hästi ja plaanipäraselt.

Videot Valteri igapäevast saab näha siin.

Tartu ülikooli kliinikumi kopsukirurg Tanel Laisaar juhtis 2010. aastal esimest kopsusiirdamist Eestis. Samal aastal tunnustas Postimees Laisaart aasta inimese tiitliga. 2012. aastal autasustas president Laisaart Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga.

2012. aastal valiti Laisaar ja Marget Savisaar kolme tartlase hulka, kelle jalajäljed lisatakse Tartu Teerajajate alleele. Laisaar ja Savisaar valiti alleele kui suurepärane meeskond, kes on kopsusiirdamise abil andnud patsientidele uue hingamise nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.

2015. aasta alguseks oli Eestis kopse siirdatud 12 korral.

Laisaar on juhtinud tähelepanu ka sellele, et Eestis võiks olla üks haiguslugu, kuhu koondada kogu meditsiiniline info patsiendi kohta. Praegu tegutseb iga haigla omaette ja arstid kobavad patsiendi haigusloo mõttes sageli pimeduses.