Eestis puudub tänapäevane ohust teavitamise süsteem, valitsus arutab küsimust kuu lõpus
Siseministeeriumi pressiesindaja Karin Kase sõnul on Eestis kasutusel detsentraliseeritud kriisijuhtimise mudel. See tähendab, et iga asutus vastutab oma haldusalas toimuvate kriiside lahendamise eest ise – näiteks küberrünnakuga tegeleb RIA, loomataudiga veterinaar- ja toiduamet jne. Viimati kasutati taolist võimalust mäletatavasti 2007. aasta pronksöö aegu (vabariigi valutsus palub: jääge koju, ärge alluge provokatsioonidele")
"Eestis pole hetkel kasutusel eraldi ohuteavituse süsteemi, näiteks sireene, valjuhääldeid tänaval, eraldi mobiilirakendust. Möödunud aasta lõpus lõpetas töö riigikantselei juhitud elanikkonnakaitse rakkerühm, kes esitas valitsusele arutamiseks elanikkonna kaitse kontseptsiooni. Üheks küsimuseks oli vajadus sellise süsteemi loomiseks. Valitsus arutab kontseptsiooni tõenäoliselt jaanuari lõpus," sõnas Kase.
Kriisi lahendamise oluline osa Kase sõnul kriisikommunikatsioon ja avalikkuse teavitamine. See tähendab, et kriisiolukorras vastutab iga asutus inimeste teavitamise eest ise, seda ei tee keskselt siseministeerium või riigikantselei. Seetõttu ei ole meil ka ühte "nuppu", mida vajutades inimestele sõnumeid saata.
"Kriisiolukorras kasutatakse inimeste teavitamiseks kõiki olemasolevaid kanaleid, sealhulgas massimeediat ja sotsiaalmeediat. Vajadusel hoiatussõnumi saatmise korraldamine on iga asutuse enda pädevuses ehk kui selleks vajadus peaks tekkima, korraldavad juhtivad asutused (PPA, päästeamet, terviseamet jne) koostöös mobiilioperaatoritega ise hoiatussõnumite avaldamise. See, kellele mingis olukorras sõnum saadetakse, sõltub olukorda juhtiva asutuse ja mobiiliettevõtete omavahelisest kokkuleppest. Pärast Pronksööd ei ole olnud vajadust inimestele mobiiltelefonile hoiatusteateid saata," selgitas Kase.
Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal, et USA Hawaii osariigis puhkes laupäeval paanika. Turistid ja kohalikud said võimudelt sõnumi, et saarele läheneb ballistiline rakett ja kiiresti tuleb varju otsida. "See ei ole õppus," seisis sõnumi lõpus.
Ekslik sõnum saadeti välja hommikul kell 8.07 ja kulus 18 minutit, enne kui hoiatus valeks kuulutati. Mobiilisõnum saabus inimestele siiski alles 38 minutit hiljem.
Jaapani avalik-õiguslik ringhääling NHK andis aga teisipäeval valehäire, milles öeldi, et Põhja-Korea on välja lasknud raketi ja kutsuti inimesi varjuma. Mõne minuti pärast viga parandati, kirjutas Delfi.
„Põhja-Korea näib olevat välja lasknud raketi... Valitsus kutsub inimesi varjuma hoonetesse või maa alla,” teatas NHK kohaliku aja järgi kell 18.55 oma veebilehel.
Sama häire saadeti NHK uudisteteenistuse poolt inimeste mobiiltelefonidele. Viie minuti pärast pani NHK üles uue teate, milles öeldi, et mingit valitsuse hoiatust, mida nimetatakse „J-alert’iks”, ei ole antud. "See juhtus, sest seadmeid, mis saadavad kiiruudiseid internetti, opereeriti valesti. Me vabandame sügavalt," teatas NHK diktor kell 21 alanud teleuudistes sügavalt kummardades.
