Gruusia pealinnas Tbilisis viibiv Alla Dudajeva rääkis oma maalide näituse avamise järel galeriis Kopala infoportaalile NEWSru, et kavatseb esialgu jääda Gruusiasse kaheks kuuks ning „kui on rahulik", siis ta loodab saada varsti ka kodakondsuse.

Gruzija Online märgib, et näituse avamist külastasid ka Gruusia riigiminister diasporaade küsimuses Julon Gagošidze, parlamendisaadik Nugzar Tsiklauri ja Kaukasuse Fondi esindajad, mis rahastas Gruusia-Vainahhi (Põhja-Kaukaasia rahvad - inguššid, tšetšeenid jt) kohtumisi, mille raames näitus avati.

Mitmete aastate jooksul pidas 1980ndate aastate lõpul koos abikaasaga Tartus elanud proua Dudajeva läbirääkimisi saamaks Eesti kodakondsust ja kuigi talle oldi juba valmis seda andma, otsustati siiski viimasel hetkel ära öelda.

Esmakordselt teatasid Dudajevid soovist Eestisse kolida oktoobris 2002. Aastal 2003 pöördus naine uuesti Eesti passi saamiseks võimude poole, kuid talle öeldi viitega juriidilistele põhjustele ära. Tollaste normide kohaselt pidanuks taotleja elama alaliselt Eestis.

2006. aastal viidi seadusse sisse muudatused, mis lubasid anda kodakondsust alaliselt Eestis mitteelavatele isikutele, kellel on erilisi teeneid riigi ees. Dudajeva osales aktiivselt Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ja Rahvaste Õiguste Instituudi töös - kuid talle öeldi taas ära.

Alla Dudajeva elab alates 2006. aastast koos oma lähisugulaste - noorima poja ja vanima poja ning tema perega Leedu pealinnas Vilniuses. Vanimal pojal on Leedu pass. Tütar on koos perega jäänud Türki, kus ka Alla ise varem elas.

Eelmisel aastal rääkis Alla, et tahaks väga Leedu passi saada, kuid ei soovi selleks president Valdas Admakuse poole pöörduda, kuna presidenti on varem pojale kodakondsuse andmise eest meedias rünnatud.

Kindral(major) Džohhar Dudajevi biograafia oli Eestiga seotud: 1987-1991 oli ta Tartus baseeruva kaugpommitajate diviisi ülemaks. Samuti oli ta ka Tartu garnisoni ülemaks. Saades Tšetšeenia iseseisvudes selle presidendiks, hukkus ta 21. aprillil 1996 Vene lennukilt lastud raketirünnaku tagajärjel.

Aastal 2003 kutsus tollane president Ahmad Kadõrov Dudajevi leske koos perega kodumaale, lubades igakülgset abi osutada, kuid sellest keelduti.