Nii kostab Tele2 lepinguliste klientide turundusjuht Reilika Ilp, et Tele2 kliendid ei ole tundnud selliste mobiiltelefonide vastu huvi. Ainus, kes nende telefonide tutvustamisega Eestis tegeleb, on põhitegevusalal finantsvahendusega leiba teeniv Hendrik Roosna. Tema hinnangul võib neid Eestis olla erakätes kasutusel sadakond pealtkuulamiskindlat mobiiltelefoni, neistki enamik välismaalt ostetud, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Hendrik Roosna toob näiteks, et teda stimuleerib inimesi uute tehnoloogiatega tutvustama majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi elukaaslase, vandeadvokaat Daisy Tauki juhtum. See on pannud Roosnat mõtlema, kuidas inimesed saaksid tulemuslikumalt oma eraelu kaitsta. Mäletatavasti avaldas ajakirjandus detaile kahe ärimehe pealtkuulatud vestlusest, kui nood kõnelesid piinlikke üksikasju Partsi elukaaslase Daisy Tauki eraelust. Katkendid politsei poolt pealt kuulatud telefonikõnest olid meediasse lekkinud meie justiitssüsteemist.

Turvakõne eeldab loomulikult, et mõlemal poolel, nii helistajal kui kõne vastuvõtjal, on turvatelefonid. Turvatelefonidega saab teha ka tavalisi igapäevaseid telefonikõnesid või neid vastu võtta. Sel juhul lihtsalt kõnesidet ei krüpteerita. Küll soovitatakse hoiduda kõikvõimalike mängude laadimisest turvatelefoni ja ka SMSide vastuvõtmisest, sest need võivad sisaldada viirusi. Loomulikult ei tohiks neid kuhugi ka järelevalveta jätta või võõrastesse kätesse anda, sest tulemuseks võib olla, et telefoni täiendatakse mingi soovimatu “lisandiga”.

Kõne turvatelefonilt maksab sama palju kui tavaline kõne, sest side rajaneb GSM Data võrgul. Ainult et on krüpteeritud. Esmapilgul ei oska neid millegi poolest eristada tavalistest mobiilidest. Tegelikult võtab neid tootev Saksa firma GSMK “aluseks” või “põhjaks” sageli tavalised telefonid, mis pealtkuulamiskindlateks ümber seadistatakse, selgitab Hendrik.

Hendrik seletab, et turvatelefonide tehnoloogia põhineb kaua uuritud ning tuntud algoritmidel, mis on sobivad heli krüpteerimiseks. Kõned krüpteeritakse 256 bitise mahuga võtmetega, kasutades selleks spetsiaalseid AES ja Twofish algoritme. Selleks, et proovida läbi kõik algoritmis kasutatavad kombinatsioonid, kulub tavalisel Pentium 4 protsessoriga arvutil 10 miljardit aastat. Suurriikide superarvutitel, kui nad kasutaksid kogu ressurssi, võtaks see aega kolm kuud. Hendrik ennustab, et millalgi viie aasta pärast võibolla suudetakse arvutitehnoloogiat niikaugele arendada, et turvakõned võivad ka eriteenistuste poolt muutuda lahtimurtavateks.

Pealt kuulatud telefonikõned kujutavad endast väga paljudes kriminaalasjades olulist tõendmaterjali. Kuid riigikogu liige ja turvaekspert Jaanus Rahumägi on selles osas rahu ise. Ta ütleb, et mingeid piiranguid nende kasutamisele EL-s ei rakendata ilmselt ka tulevikus. Jõustruktuurid aga peavad oma töötegemiseks sel juhul, kui telefonisidet ei saa jälgida, kasutama “muid meetmeid”. Venemaal ja Hiinas on selliste telefonide müük keelatud.