Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko ütles, et Eestis on koroona kordusteste tehtud umbes 6 protsendile testitutest.

Kordusteste tehakse näiteks siis, kui on põhjust arvata, et varasem test on olnud valenegatiivne või valepositiivne.

"Koroonaviiruse suhtes on ennekõike otstarbekas testida neid inimesi, kel on sümptomid juba ilmnenud. Enne köha, nohu ja palaviku ilmnemist võib testimine anda valenegatiivse tulemuse. Samas, kuna on teada, et paljud inimesed võivad põdeda koroonaviirust ka ilma sümptomiteta, siis võib kinnistes asutustes, näiteks hooldekodud ja haiglad, aga ka suuremates töökollektiivides olla vajalik viia läbi nii laustestimist kui juhuvalimi alusel testimisi võimalike nakatunute tuvastamiseks," selgitas Dontšenko.

Kui tegemist on haigestunud tervishoiutöötajaga, siis on kordustestimine vajalik, et otsustada, kas tervishoiutöötaja on tervenenud ja võib tööle naasta. Tervishoiutöötajaid testitakse Dontšenko sõnul nii kahtluse korral kui ka juhuvalimi alusel, et vältida nakkuse jõudmist tervishoiuasutusse.

"Kordustestimist tehakse näiteks hooldekodudes, kui hooldekodus on näiteks tehtud laustestimine ja varem negatiivsete hoolealuste seas on tuvastatud uusi nakatumisi, siis võib olla vajalik testida uuesti kõiki hoolealuseid ja praegu nii ka tehakse," ütles nõunik.

Testi inimese terveks tunnistamiseks ei tehta

Dontšenko sõnas, et kodusel ravil olevaid inimesi perearstid reeglina kordustestimisele ei suuna, kuna viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

"Kuna perearstidel on võimalik panna COVID-19 diagnoosi ka ilma laboratoorse kinnituseta, siis ei tehta üldjuhul testi ka inimese terveks tunnistamiseks. Selle asemel on võetud rangeks reegliks, et isolatsioonis tuleks olla 14 päeva haigestumisest. Sealjuures selleks, et inimest tervenenuks lugeda, peab inimene olema olnud vähemalt 48 tundi ilma palavikuta ja vähemalt 24 tundi ilma ägedate viirushaiguse sümptomiteta. Juhul, kui palavik ja köha püsivad veel ka 14. päeval, tuleb olla kodus seni, kuni need mööduvad ja kindluse mõttes veel kaks päeva," selgitas ta.

Kui viiruse leviku alguses lähtuti põhimõttest, et hospitaliseeritud patsiendi terveks tunnistamiseks peab ta andma vähemalt kaks negatiivset proovi, siis nüüd tehakse korduvteste ainult haiglaravil olnud hooldekodude klientidele. Seda juhul, kui nad viiakse üle õendushaiglasse või tagasi hooldekodusse.

Milleks on kordutestimine vajalik? Dontšenko ütles, et kordustestimine annab täpsemat infot viiruse iseloomu ja leviku kohta. "Info selle kohta, kui suure osa moodustavad kordustestid, on ennekõike oluline andmekvaliteedi seisukohast."