Eestis on koroona kordustest tehtud kuuele protsendile testitutest

 (9)
Meditsiinitöötajad. Pilt on illustratiivne.
Meditsiinitöötajad. Pilt on illustratiivne.Foto: Andres Putting

Mitu koroonaproovi võetakse siis, kui on alust arvata, et varasem test ei andnud õiget tulemust. Lähtutakse eelkõige sellest, kas sümptomid on ilmnenud, aga kuna koroonaviirust saab põdeda ka sümptomiteta, võib suuremates töökollektiivides, haiglates ja hooldekodudes olla vajalik läbi viia laustestimist, aga ka juhuvalimi alusel koroonaproove võtta.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko ütles, et Eestis on koroona kordusteste tehtud umbes 6 protsendile testitutest.

Kordusteste tehakse näiteks siis, kui on põhjust arvata, et varasem test on olnud valenegatiivne või valepositiivne.

"Koroonaviiruse suhtes on ennekõike otstarbekas testida neid inimesi, kel on sümptomid juba ilmnenud. Enne köha, nohu ja palaviku ilmnemist võib testimine anda valenegatiivse tulemuse. Samas, kuna on teada, et paljud inimesed võivad põdeda koroonaviirust ka ilma sümptomiteta, siis võib kinnistes asutustes, näiteks hooldekodud ja haiglad, aga ka suuremates töökollektiivides olla vajalik viia läbi nii laustestimist kui juhuvalimi alusel testimisi võimalike nakatunute tuvastamiseks," selgitas Dontšenko.

Kui tegemist on haigestunud tervishoiutöötajaga, siis on kordustestimine vajalik, et otsustada, kas tervishoiutöötaja on tervenenud ja võib tööle naasta. Tervishoiutöötajaid testitakse Dontšenko sõnul nii kahtluse korral kui ka juhuvalimi alusel, et vältida nakkuse jõudmist tervishoiuasutusse.

Seotud lood:

"Kordustestimist tehakse näiteks hooldekodudes, kui hooldekodus on näiteks tehtud laustestimine ja varem negatiivsete hoolealuste seas on tuvastatud uusi nakatumisi, siis võib olla vajalik testida uuesti kõiki hoolealuseid ja praegu nii ka tehakse," ütles nõunik.

Testi inimese terveks tunnistamiseks ei tehta

Dontšenko sõnas, et kodusel ravil olevaid inimesi perearstid reeglina kordustestimisele ei suuna, kuna viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

"Kuna perearstidel on võimalik panna COVID-19 diagnoosi ka ilma laboratoorse kinnituseta, siis ei tehta üldjuhul testi ka inimese terveks tunnistamiseks. Selle asemel on võetud rangeks reegliks, et isolatsioonis tuleks olla 14 päeva haigestumisest. Sealjuures selleks, et inimest tervenenuks lugeda, peab inimene olema olnud vähemalt 48 tundi ilma palavikuta ja vähemalt 24 tundi ilma ägedate viirushaiguse sümptomiteta. Juhul, kui palavik ja köha püsivad veel ka 14. päeval, tuleb olla kodus seni, kuni need mööduvad ja kindluse mõttes veel kaks päeva," selgitas ta.

Kui viiruse leviku alguses lähtuti põhimõttest, et hospitaliseeritud patsiendi terveks tunnistamiseks peab ta andma vähemalt kaks negatiivset proovi, siis nüüd tehakse korduvteste ainult haiglaravil olnud hooldekodude klientidele. Seda juhul, kui nad viiakse üle õendushaiglasse või tagasi hooldekodusse.

Milleks on kordutestimine vajalik? Dontšenko ütles, et kordustestimine annab täpsemat infot viiruse iseloomu ja leviku kohta. "Info selle kohta, kui suure osa moodustavad kordustestid, on ennekõike oluline andmekvaliteedi seisukohast."

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!