“Eestis on kõik loomad kaitstud, aga kes kaitseb inimest?!”
Palmi talu peremees ütles, et kui tema oma maal mõnele loomale viga teeb või ämbritäie kütust maha valab, on kohe kuri karjas ja trahv soolas. Samas ei kaitse peremeest metsloomade eest keegi ning samuti ei ole tal kusagilt hüvitist loota.
"Maa on minu oma vaid siis, kui maksuamet maksu tahab," suutis mees siiski veel naljagi visata, lisades, et ametkonna ringkaitse eest ei kaitse siin ilmas samuti keegi.
Uudo Kõvamehe sõnul oli tema suur ja korras aed aastatepikkuse kätetöö tulemus. Käsitsi sai koristatud kive ning viimastel aastatel oli juba kogu maa-ala võimalik murutraktoriga niita.
"Millise masinaga selle aga nüüd korda saab?" oli Kõvamees nõutu. Ta on mitmed ööd ka ise sigu passinud, kuid loomad tungisid aeda kolm korda ning seda pimedal ja vihmasel ööl. Tehtud kahju ulatus selgus siis, kui lumi ära sulanud oli. "Varem ei ole siin midagi sellist veel juhtunud," kinnitas aastakümneid Muhus elanud Kõvamees.
Keskkonnaameti kodulehel on kirjas kõik, kes saavad riigilt hüvitist küsida, kuid eraisikule metssigade tehtud kahju paraku ei hüvitata.
Märtsi lõpus käis olukorraga tutvumas keskkonnainspektor, kuid kuna mingi rikkumisega tegemist ei olnud, ei olnud temal ka võimalik midagi muud soovitada, kui et peremees pöördugu jahimeeste poole.
Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Alar Soo ütles, et taolisel puhul ongi kõige mõistlikum kohalikelt jahimeestelt abi paluda. Seda selleks, et metssigade küttimist piirkonnas intensiivistada - jahieeskiri annab metssigade küttimiseks aastaringse võimaluse.
"Küttimisel peab kindlasti arvestama hoonete asukoha ja naabritega," rõhutas Soo Saarte Häälele. Ta märkis, et metssigu tuleb küttida seal, kus see on võimalik - see aitab sigade arvukust vähendada ja sarnaseid juhtumeid ära hoida.
Muhu jahiseltsi juhataja Heinart Laaneväli ütles Saarte Häälele, et käis Uudo Kõvamehe maadel olukorraga tutvumas, kuid paraku ei saa ka jahimehed midagi teha. Kõikides aedades ja hoovides ju ometi valvet pidada ei jõua. Laaneväli soovitas valdustele aia ümber teha või panna sigade hirmutamiseks välja ohulindid. "Sügisel tulevad ajujahid ja küll me neid sigu siis ka karistame," lubas Laaneväli. Lubasid neil jätkub ning möödunud aastal kütiti Muhu saarel 242 metssiga.
Jahimees Laaneväli hinnangul ei saa ka väita, et sigade arvukus saarel jõudsalt tõusnud oleks.
Palmi talu peremeest jahimehe jutt eriti ei lohuta, sest tema ju kahjustatud aia eest hüvitist ei saa ning aia korrastamiseks tuleb tal endal kusagilt raha leida.
