Eestis on kogu euroliidu suurim sooline palgalõhe

 (71)
Eestis on kogu euroliidu suurim sooline palgalõhe
Foto: Andres Putting

Palgaerinevus Eestis on suurem erasektoris ning eriti välisomanduses olevates ettevõtetes, selgub sotsiaalministeeriumi avaldatud kogumikust „Sooline palgalõhe Eestis“.

Uuringu andmete põhjal on palkade hajuvus erasektoris ligikaudu kaks korda suurem kui avalikus sektoris ning välisomanduses olevates ettevõtetes umbes 2,5 korda suurem kui kodumaises omandis olevates firmades.

Muu hulgas sõltub sooline palgalõhe ettevõtte omandivormist, selgub uuringust. Avalikus sektoris oli see aastatel 2000–2008 keskeltläbi madalam kui erasektoris, vastavalt 23 ja 31 protsenti. Palgaerinevus ei ole avalikus sektoris erasektori omast väiksem mitte ainult Eestis, vaid ka ELis tervikuna

Erasektoris saab omakorda eristada välismaalastele kuuluvaid ja kodumaises omandis olevaid ettevõtteid. Esimeste seas on sooline palgalõhe märgatavalt suurem — 38 protsenti — samas kui kodumaistele omanikele kuuluvates firmades on see 29 protsenti.

Uuringu koostanud analüütikud pakuvad, et tõenäoline põhjus, miks avalikus sektoris on sooline palgalõhe erasektori omast väiksem, peitub erinevas palgakorralduses.

Avalikus sektoris on üldjuhul selgemalt formuleeritud reeglid palkade määramiseks kui eraettevõtetes. See tähendab ühtlasi, et palgakujundus põhineb rohkem töötajate mõõdetavatel karakteristikutel nagu näiteks staaž ja haridustase. Seetõttu on vähem tõenäoline, et samal ametikohal töötavad ja sama kvalifikatsiooniga inimesed teenivad erinevat palka.

Seotud lood:

Sooline palgalõhe on Eestis ametiühingusse kuuluvate töötajate seas väiksem. Nende puhul on palgaerinevus 22 protsenti, samas kui ametiühingusse mittekuuluvate palgasaajate seas on see 32 protsenti.

Palgalõhe sõltub ka vanusest ja rahvusest

Palgalõhe on suurim vanusevahemikus, mil pere loomine ja laste kasvatamine on kõige tõenäosem. Naiste ja meeste palgaerinevus on suurem vanusevahemikus 25–54 aastat. 25- kuni 34aastaste puhul 31, 35- kuni 44aastaste puhul 33 ja 45 kuni 54aastaste puhul 30 protsenti. Teiste vanuserühmade palgaerinevus on ligi 10 protsendipunkti väiksem, olles vahemikus 21–23 protsenti.

Sooline palgalõhe on teistest rahvustest eestimaalastel mõnevõrra suurem kui eestlastel, vastavalt 30 ja 28 protsenti.

Analüütikute arvutused näitavad, et kui nais- ja meestöötajaid oleks kõigil ametialadel võrdselt ehk segregatsioon puuduks täiesti, väheneks keskmine sooline palgalõhe 32 protsendi võrra.

Eestis on palgalõhe EL suurim

Eestis on erinevus naiste ja meeste palkades ELi liikmesriikidest kõige suurem. Eesti üldine sooline palgalõhe on aastatel 2000–2007 süvenenud. Mehed teenisid Eestis 2007. aastal naistest keskeltläbi 30 protsenti kõrgemat palka, samas kui ELis tervikuna oli sooline palgalõhe keskmiselt 15 protsenti.

Osa soolisest palgalõhest tuleneb sellest, et Eesti nais- ja meestöötajad on koondunud erinevatele tegevusaladele. Naised domineerivad sellistel tegevusaladel nagu näiteks tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus, finantsja kindlustustegevus ning majutus ja toitlustus. Mehed seevastu on ülekaalus ehituses, veonduses ja laonduses, põllu- ja metsamajanduses ning kalapüügis.

Uuringuraporti on koostanud Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium.